[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aeg : aja : aega 'lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne; piiratud kestus'
○ lõunaeesti aig, kirderanniku aig
◊ aga
← balti *ei-
leedu eiga 'tee, käik, kulg'
● liivi āiga 'aeg; ilm; mõõt', agā 'võib-olla, küll; aga; või'
vadja aika 'aeg', aka 'küll (alles)'
soome aika 'aeg'
isuri aiga 'aeg'
Aunuse karjala aigu 'aeg'
lüüdi aig 'aeg'
vepsa aig 'aeg'
aga on vana sisseütlevavorm, milles on võinud olla omastusliide. Liivi agā võib olla laenatud eesti keelest. Vt ka aasta, millal, praegu, sellal, tollal.

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
◊ hagijas
← alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
● vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

heiastama : heiastada : heiastan 'tagasi peegeldama'
← soome heijastaa 'peegeldada, tagasi heita'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel.

hola : hola : hola 'folk, folkmuusika'; mrd 'totter, rumal; loba'
● soome mrd holottaa 'huilata, hõikuda; jaurata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas hõilama. Lõunaeesti murdesõna võeti kirjakeeles uues tähenduses kasutusele 1970. aastatel.

hõivama : hõivata : hõivan 'enda alla, oma valdusse võtma'
1930. aastatel loodud tehistüvi. Impulss-sõna on võinud olla soome hoivata 'hooldada; hellitada; hoida; hoolitseda'.

hõlvama : hõlvata : hõlvan 'omaseks ja kasulikuks tegema'
1970. aastatel loodud tehistüvi.

jobi : jobi : jobi kõnek 'tööots, leivateenistus'
← saksa Job 'töö'
← rootsi jobb 'töö'
Kuna rootsi keelde on see sõna inglise keelest (← job 'töö') laenatud alles 1890. aastatel ja saksa keelde 20. sajandi alguses, siis eesti keelde võidi laenata kõige varem 20. sajandi alguses.

kaasik2 : kaasiku : kaasikut 'pulmalaulik, kaasitaja; pruutneitsi; pruutpaari kaaslased pulmas'
● vadja kaazikka, kaazikkõ 'pulmalaulik, kaasitaja; saajanaine; pruutneitsi'
soome kaaso, kaase, mrd kaasa, kaasi, kaasu 'saajanaine'
isuri rhvl kaasikke 'kaaslane, saatja'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas kaasas. Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud.

kaavitama : kaavitada : kaavitan 'kaasa aitama'
1920. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud tüvede koondamisel sõnaühendist kaasa avitama, kaasas ja abi1.

kabe1 : kabe : kabet 'kahe vastase lauamäng eriliste mänguplaadikestega tumedate ja heledate ruutudega nelinurksel laual' kabu1

kalbe : kalbe : kalbet 'kahvatu, kaame'
← soome kalpea 'kahvatu, kaame, kahkjas'
Laenatud kirjakeelde 1920. aastatel.

kevad(e) : kevade : kevadet 'talve ja suve vaheline aastaaeg'
● liivi kievād 'kevad'
vadja tševäd 'kevad'
soome kevät 'kevad'
isuri keväd 'kevad'
Aunuse karjala kevät 'kevad'
lüüdi keväd, keväž, keväź 'kevad'
vepsa kevaź 'kevad'
mari keŋež 'suvi'
Läänemeresoome-mari tüvi.

kirbe : kirbe : kirbet 'mõrkjalt terav, mõrkjas'
← soome kirpeä 'mõru, mõrkjas; karge; kibe, valus; kriiskav, räige'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas kirvendama.

koi1 : koi : koid 'liblikas ja selle röövik, kes kahjustab riideid (Tineoidae)'
● liivi kūoja 'koi'
vadja koi 'koi'
soome koi 'koi'
Aunuse karjala koi 'koi'
lüüdi koja 'koi'
vepsa kojeg 'koi'
koltasaami kuäjj 'koitõuk'
ersa ki 'koi'
mari mrd kije 'koi'
udmurdi kej 'koi'
permikomi ke̮j 'putukate vastsed'
idahandi kej 'koi'
lõunamansi kī 'koi'
Soome-ugri tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka turgi ja mongoli keeltes, nt tatari köja 'koi', baškiiri köjä 'koi', usbeki kuja 'koi', burjaadi hujr 'koi'.

kuu : kuu : kuu 'Maale lähim taevakeha; 28–31-päevane ajavahemik, 1/12 aastast'
● liivi kū 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
vadja kuu 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
soome kuu 'kuu (taevakeha, hrv ajaühik)'; kuukausi 'kuu (ajaühik)'
isuri kuu 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
Aunuse karjala kuu 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
lüüdi kuu 'kuu (ajaühik)'; kuudoi 'kuu (taevakeha)'
vepsa ku 'kuu (ajaühik)'; kudmaine 'kuu (taevakeha)'
? Lule saami kuojijtit 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kov 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
mokša kov 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
handi χŭw 'kuu (ajaühik)'
ungari hó 'kuu (ajaühik)', hold 'kuu (taevakeha)'
nganassaani kičežəə 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
kamassi ki 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
matori kistit 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
Uurali tüvi.

kuva : kuva : kuva 'ekraanil v valgusreklaamis tekkiv nähtav kujutis'
← soome kuva 'pilt, kujutis'
Laenatud kirjakeelde 1970. aastatel. Soome sõna on germaani laen, ← alggermaani *skuwwa-. Sõna on soome keelest laenatud ka kirderannikumurretesse tähenduses 'varjukuju, pilt'.

kõver : kõvera : kõverat 'mitte sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms omav'
◊ kõurik, kõõrdi
● liivi kõ’urõ 'kõver'
vadja kovera 'kõver'
soome kovera 'õõnes, õõnestatud; nõgus'
isuri kovveera 'kõver'
Aunuse karjala kover 'kõver'
lüüdi koverduda 'sügavalt kummarduda'; koverdazetta 'küüru tõmbuda, kummarduda'
vepsa kover 'kõver'
? mokša kovardams 'kokku keerama, rullima, rulli keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises kõõrdi on v vokaalide vahelt kadunud, < kõverdi. kõurik on murdevariandist kõur 'suur puujändrik' kirjakeeles 1960. aastatel moodustatud tuletis, millele on antud uus tähendus 'raskesti kasvatatav laps'.

kährik : kähriku : kährikut 'koerlaste sugukonda kuuluv imetaja (Nyctereutes procyonoides)'
← balti
leedu keršas 'musta-valge laiguline'; kerše 'kirju lehm'
Tüvi kähr esineb Tartu ja Võru murdes tähenduses 'mäger'. Tuletis kährik võeti kirjakeeles kasutusele 1930. aastatel Eestisse jõudnud võõrliigi nimetusena.

küübestuma : küübestuda : küübestun 'keha avast välja langema'
Tõenäoliselt 1920. aastate terminiloome käigus loodud tuletis tüvest küüp.

küülik : küüliku : küülikut 'jänesesarnane näriline (Oryctolagus cuniculus)'
1930. aastatel loodud tehistüvi.

lanne : lande : lannet 'nimme, nt hobusel'
← soome lanne 'puus; vaagen'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *land(w)ⁱjō, *landīn-.

laup : lauba : laupa 'otsmik, otsaesine'
Tehistüvi 1920. aastate lõpust. Impulss-sõna on olnud vene lob 'laup, otsmik'.

lave : laveda : lavedat 'sõnaohter, laialivalguv'
← soome lavea 'lai, avar'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel.

leema : leeda : leen 'tulevikus olema; vahest, vist küll olema'
● liivi līdõ 'olla (tulevikus); vist olla'
vadja leevvä 'olla (tulevikus), tulla; pidada, sunnitud olla'
soome lienee, lie (oleviku ains 3P) 'vist, küllap on'
isuri liijjä 'olla (tulevikus); vist olla'
Aunuse karjala liennou, liennöu (oleviku ains 3P) 'on (tulevikus võimalik)'
lüüdi ľiettä 'piisata, küllalt olla; tulla, saabuda; juhtuda, toimuda'
vepsa ľińďä 'olla (tulevikus), tulla, sattuda; piisata'
saami leat, leahkit 'olla'
? ersa ľevks 'poisike, laps'
? mokša ľäfks 'poisike, laps'
mari lijaš 'olema; võimalik olema; saama (kellekski); juhtuma; poegima'
udmurdi lui̮ni̮ 'olema, tulema (kellekski); võimalik olema'
komi loni̮ 'olema, tulema, sündima; pidama'
ungari lesz 'hakkama, saama, tulema'
Soome-ugri tüvi. 1970. aastatel soovitati vanemas kirjakeeles ja murretes tuntud tüve elustada vadja keele eeskujul tuleviku väljendamise tähenduses.

luutma : luuta : luudan 'välistama, võimatuks tegema'
Tehistüvi 1920. aastate lõpust. Impulss-sõnad on võinud olla ladina excludere 'välja sulgema, välistama; takistama; eemaldama', inglise exlude 'välistama, kõrvaldama, eraldama; võimatuks tegema', prantsuse exclure 'välja heitma, kõrvaldama; välja arvama, välistama'.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
? ← alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
● vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

maine : maine : mainet 'kuulsus, reputatsioon, hea (v halb) nimi'
← soome maine 'maine, kuulsus, reputatsioon'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome sõna on tuletis mainima tüvest.

malev : maleva : malevat 'muistse Eesti ühe v mitme maakonna vabatahtlikest üheks sõjaretkeks moodustatud rahvavägi; vabatahtlikest koosnev formeering'
◊ male
Tundmatu päritoluga tüvi. Sõna esineb Läti Hendriku kroonikas, kuid on murdekeelest kadunud. Rahvalaulude keeles on ka sisekaoga variant malv. On arvatud, et -v võib olla liide või kesksõna tunnus, mille ärajätmisel on saadud male, mis moodustati kirjakeelde 1880. aastatel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa malewa, malwa, malve 'sõjavägi'.

mall2 : malli : malli 'eeskuju, mudel'
← soome malli 'mudel; eeskuju, näidis; šabloon, vorm'
Laenatud kirjakeelde 1970. aastatel. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes tähenduses '(paadi)mudel, šabloon' ja Saaremaal tähenduses 'hääldamise viis, lauluviis'. Kirderannikumurrete sõna on samuti peetud soome laenuks. Soome allikas on laenatud rootsi keelest, sama rootsi tüvi võib olla sõna mall1 laenuallikas.

meere : meerde : meeret 'viir, triip, jutt, piire'
◊ meerima
Tundmatu päritoluga tüvi. Murdetüvi, mida soovitati kirjakeelde 1920. aastatel ja tehnikakeelde 1970. aastatel.

mehu : mehu : mehu 'viljalihaga mahl'
← soome mehu 'mahl'
Laenatud kirjakeelde 1970. aastatel.