[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

auk : augu : auku 'ava pinnast, esemest vm läbi; süvend; tühik, lünk'
● liivi ouk 'auk, süvend'
vadja aukko 'auk, avaus; õõs, süvend, lohk'
soome aukko 'auk; avaus; lünk, tühimik'
isuri aukku 'auk; avaus'
karjala aukko 'madal metsamaa; auk'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas avama.

hukk : huku : hukku 'kadu, hävimine'
◊ hukane
? ← alggermaani *sukkā-
islandi sukk 'liiderlikkus; pillamine, raiskamine'
● liivi ukkõ 'hukka'
vadja ukkaasõõ 'hukka'
soome hukka 'kaotus; kadu; raiskamine'
isuri hukka 'kadu, häving'
Aunuse karjala hukku 'hunt'
lüüdi hukk(e͔) 'hunt'

kukk : kuke : kukke 'kanalise isaslind'
← alggermaani *kukkaz
vanaislandi kokr 'kukk'
inglise cock 'kukk'
● vadja kukko, kukkõ 'kukk'
soome kukko 'kukk'
isuri kukkoi 'kukk'
Aunuse karjala kukoi 'kukk'
lüüdi kukoi 'kukk'
vepsa kukoi 'kukk'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kikas.

lukk1 : luki : lukki 'suguti või kõdisti eesots'
Võib olla sama tüvi mis lukk2.

lukk2 : luku : lukku 'vahend ukse, kaane, luugi vm sulgemiseks'
← alggermaani *lukōn-
vanaislandi loka 'lukk, riiv'
vanarootsi loka, luka 'värav, uks'
● vadja lukku, lukko 'lukk'
soome lukko 'lukk'
isuri lukku 'lukk'
Aunuse karjala lukku 'lukk'
lüüdi lukk(u) 'lukk'
vepsa lukkol 'lukk'
Läänemeresoome tegusõnatüvi, nt sõnas lukustama, võib olla eraldi germaani laen, ← alggermaani *luk-, mille vasted on nt vanaislandi lykja 'sulgema; lukku panema' ja vanarootsi lykkia 'sulgema; lukku panema'. Eesti keelest on laenatud läti luķis 'lukk, noalukk'.

mukk : muki : mukki kõnek 'kena, nägus'
← alamsaksa smuck 'kena, kaunis'

muks : muksu : muksu '(kõva) kühmuke, mügar'; kõnek 'müks'
● soome muksia 'klobida', muksu 'löök, hoop, müks'
isuri muksaa 'tasakesi toimetada'
karjala mukšata '(pehmelt) ümber ajada, kukkuda lasta', mukšu '(pehme) löök'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

nukk1 : nuka : nukka 'nurk'
◊ nukk2
? ← alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)'
? ← rootsi nock 'raaots; katusehari'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida alamsaksa ja rootsi sõna on mõjutanud ning mille vasted on liivi nukā '(leiva)tükk, kamakas', vadja nukka 'ots; neem; mäenukk, küngas; nõlv', soome mrd nukka 'ots, tipp' ja isuri nukka 'ots; nurk; nõlv; abajas'. Need läänemeresoome keelte sõnad võivad olla ka rööplaenud. nukk2 on erineva tüvevokaaliga ning tähenduslikult eristunud tüvevariant. Vt ka nukk4.

nukk2 : nuki : nukki 'kühm, ots, nurk, maanina; keha pinnal naha all muhkjana eralduv liigesekoht vm luumoodustis' nukk1

-nukk3 : -nuki : -nukki liitsõnas peninukk 'koerakoonlane'
← läti mrd snuķis 'koon, kärss'
Tüvi on iseseisva sõnana tuntud peamiselt Mulgi murdes, tähenduses 'looma nina v koon, kärss'.

nukk4 : nuku : nukku 'inimesekujuline mänguasi, iluasi vm; teatud arengustaadiumis putukas'
● soome nukke 'nukk (mänguasi)', nukki 'nõmmkann (Androsace)'
isuri nukke 'nukk (mänguasi)'
Tõenäoliselt laentüvi, sest teisedki nuku nimetused on laenatud, pupe, titt. On arvatud, et laenuallikas on vanarootsi nocka, nock 'karv, karvane pind; ebe, ude; tups, sats' või alamsaksa knucke, knocke 'kokkukeeratud linapunt'. Paljudes keeltes on nukunimetuste tüved seotud mõistega 'imetama'. Selle mõistega seotud saksa kõnekeelses sõnas Nuckel 'lutt' on tõenäoliselt alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)' vaste. Seepärast on veel ühe võimalusena oletatud, et laenuallikaks on olnud mõni selletüveline alamsaksa sõna. (Sama alamsaksa tüvi võib olla nukk1 laenuallikas.) Samas ei ole andmeid, et sellel tüvel oleks alamsaksa keeles olnud tähendust 'nukk'. Laenu korral on soome ja isuri vasted tõenäoliselt rööplaenud või isuri vaste soome keelest laenatud. On ka oletatud, et sama tüvi mis sõnas nukerdama. Tähendus 'teatud arengustaadiumis putukas' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Puppe 'nukk (mänguasi); putuka arengustaadium'.

pukk : puki : pukki 'jäär; sokk, sikk; alus; iste'
← alamsaksa buck, bock 'sokk, jäär'

sukk : suka : sukka 'jalga kattev, hrl selle ümber liibuv pika säärega (naiste) riietusese'
← algskandinaavia
vanarootsi sokker, sukker 'lühike sukk'
rootsi socka, mrd sucka 'sukk; sokk; sukalaba'
● liivi sukā 'sukk'
vadja sukka 'sukk'
soome sukka 'sukk'
isuri sukka 'sukk'
Aunuse karjala sukku 'sukk'
lüüdi sukk(e͔) 'sukk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina soccus 'madal jalats, sandaal', vanakreeka synchís, sykchás, sýkchos 'teatav jalanõu'. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sokk.

suks : sukse : sukse (hrl mitm) 'kangaspuude tallalaud' suusk

tukk1 : tuka : tukka 'otsmikule ulatuvad juuksed; salk, kahl juukseid, juuksed; väike puude salk, ka muude taimede puhmas v tutt avamaastikus'
● vadja tukka '(juukse)tukk, -tutt, -salk; tutt, tups; (tähisena kasutatav) heina- või õletuust'
soome tukka 'juuksed; otsmikule ulatuvad juuksed'
isuri tukka 'juuksed'
Aunuse karjala tukku 'juus, juuksekarv; (mitm) juuksed'
lüüdi tukk(e͔) 'juus, juuksekarv; (hrl mitm) juuksed'
vepsa tukad (mitm) 'juuksed'
koltasaami tå´ǩǩ 'hobuselakk, tutt, tups'
Kildini saami tokk 'kassi v koera turjakarvad'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

tukk2 : tuki : tukki '(pooleldi) söele põlenud puutükk'; kõnek 'käsitulirelv'
On arvatud, et võib olla reeglipäratu variant samast tüvest mis sõnas tungal. Eesti keelest on laenatud vadja tulõõ tukk 'tuletukk'.

uks : ukse : ust 'hoone v ruumi sisse- ja väljapääsu sulgev tarind'
◊ uss-2
● liivi ukš 'uks'
vadja uhsi 'uks; jalgvärav; luuk'
soome mrd uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
Aunuse karjala uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
lüüdi ukš 'uks; jalgvärav; luuk'
vepsa ukś 'uks; jalgvärav; luuk'
saami uksa 'ukseava; uks; värav'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on leedu uoksas 'avaus, õõnsus'. uss-2 liitsõnas ussaed on tüve lõunaeestiline variant, milles on toimunud muutus *ks › ss.

uuk : uugi : uuki 'väike väljaehitis katusekorruse akna jaoks'; mrd 'ungas'
● ? soome mrd uukku 'õõnsus'
On arvatud, et võib olla tüve ungas variant. Murdesõna on kirjakeeles uues tähenduses terminina kasutusele võetud.

vuks- liitsõnas vukssaag 'käsisaag'
← saksa Fuchsschwanz 'rebasesaba; käsisaag'
Laenuallikas on liitsõna, Fuchs 'rebane' + Schwanz 'saba'. Liitsõna esikomponent on laenatud, järelkomponent asendatud sisult sobiva sõnaga. Murdeti esineb ka tervikuna laenatud liitsõna vuksvants.