[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

viik1 : viigi : viiki 'sissepressitud volt pükstel'
○ viige
← eestirootsi vīk 'kurd, viir'
Vt ka viik2.

viik2 : viigi : viiki 'mitte kummagi poole võit v edu, võrdne tulemus'
On arvatud, et sama tüvi mis viik1. Tähendusmuutuse lähtekohaks oleks väljend viigi peal olema 'ebakindel, otsustusvõimetu olema'.

viik3 : viigi : viiki 'paeluss'
← alamsaksa vīk 'paeluss; paelussi tang; hemorroid'

viik4 : viigi : viiki 'peamiselt troopikas kasvava piimmahlaga lehtpuu (Ficus) mari'
← alamsaksa vīge 'viigimari'

viik5 : viigi : viiki 'laht, lahesopp'
← alamsaksa wīk '(mere)laht'
← eestirootsi vīk '(mere)laht'
Loode-Eesti murrakutes on laenuallikaks eestirootsi, mujal alamsaksa sõna. Eestirootsi murretest on laenatud ka sama tüve tuletis, viiger.

viil1 : viili : viili 'hammastatud pinnaga tööriist õhukese materjalikihi kõrvaldamiseks'
← alamsaksa vile 'viil'
Ka samatüveline tegusõna viilima 'viiliga töötama' võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa vilen 'viilima'. Vt ka viilima.

viil2 : viilu : viilu 'katuse otsa sulgev seinapind'
● vadja viilo 'katuseviil'
soome mrd viilo 'katuse tugipuu; katusehari; katuseviil'
isuri viila 'katuseviil'
Aunuse karjala viilo 'katuse tugipuu; katuseviil'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis viil3.

viil3 : viilu : viilu 'lapik tükk, lõik; riba'
● liivi vī’l 'viil, lõik'
vadja viillää 'juurde v välja lõigata'
soome viillä, viiltää 'lõigata, lahti lõigata, viiludeks lõigata; sisse lõigata'
isuri viiltää 'lõikadraga uudismaad teha; teravalt valutada'
Aunuse karjala viiltä 'välja lõigata'
lüüdi viiľdä 'juurde lõigata, lahti lõigata, välja lõigata'
vepsa viľdä 'lõigata, juurde lõigata'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka saami vadjat 'lõigata'. Vt ka viil2.

viin : viina : viina 'teraviljast v kartulist saadav kange alkohoolne jook; kange alkohol'
← alggermaani *wīna
rootsi vin 'vein'
saksa Wein 'vein'
● vadja viina 'viin; vein'
soome viina 'viin'
isuri viina 'viin'
Aunuse karjala viinu 'viin; vein'
lüüdi viin(e͔) 'viin'
vepsa vin 'viin; vein'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, vein. Germaani tüvi on laenatud ladina keelest, ← ladina vinum 'vein'.

viir1 : viiru : viiru 'kitsas vöönd, triip, vööt; joon'
◊ viirg
● liivi vīrg 'riba'
vadja viiru 'joon, kriips; triip'
soome viiru 'triip; joon, kriips'
isuri viiru 'triip; joon, kriips'
karjala viirukka 'kõverik; joon, kriips'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on läti švīka 'joon, kriips'. viirg on tüvevariant, milles g on astmevahelduslike sõnade analoogial tekkinud lisahäälik. Vt ka viirastuma.

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi vī’ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.

viis1 : viie : viit 'põhiarv 5'
● liivi vīž 'viis'
vadja viisi 'viis'
soome viisi 'viis'
isuri viis 'viis'
Aunuse karjala viiži 'viis'
lüüdi viiž 'viis'
vepsa viž 'viis'
saami vihtta 'viis'
ersa veťe 'viis'
mokša veťä 'viis'
mari βič́, βizə̑t 'viis'
udmurdi viť 'viis'
komi vit 'viis'
handi wet 'viis'
mansi at 'viis'
ungari öt 'viis'
neenetsi júʔ 'kümme'
eenetsi biu 'kümme'
nganassaani bīʔ 'kümme'
sölkupi kȫt 'kümme'
kamassi bjən 'kümme'
matori čūt, čūn 'kümme'
Uurali tüvi.

viis2 : viisi : viisi 'toimumise laad; meetod, võte; harjumus; meloodia'
◊ viisakas
← alamsaksa wise 'viis, mood, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja viisii 'viisi, kombel, moel' ja isuri viisi 'viis, komme'. viisakas on tuletis liitega -(a)kas.

viit : viida : viita '(teed, suunda) osutav tähis'
← alggermaani *witan 'osutama, viipama'
vanaislandi viti 'märk; märgina süüdatud lõke'
norra vede 'võrgukäbi'
rootsi vette 'tehislik peibutuslind'
taani vede 'meremärk'
● soome viitta 'viit, tähis; liiklusmärk'; viitata 'osutada, näidata; viibata; viidata; osundada, tsiteerida; märku anda'
Teisalt võib olla ka hilisem soome laen. Vt ka viitama1.

viiv : viivu : viivu 'hetk, silmapilk' viibima

vili : vilja : vilja 'õistaime osa, mis sisaldab seemneid; tärklise- ja valgurohkete terade saamiseks kasvatatav kultuurtaim, sellise taime terad'
◊ villand
← indoeuroopa *wīl(i)jo
algslaavi *vilije
vanavene obilĭje 'vili'
vene obílie 'rikkalikkus, küllus'
tšehhi obilí 'teravili'
● liivi vīļa 'teravili, puuvili; kaup'
vadja viľľa 'vili'
soome vilja '(tera)vili'
isuri vilja 'vili'
Aunuse karjala viľľu 'leivavili, teravili; viljasaak, saak'
lüüdi viľľ 'vili'
vepsa viľľ 'teravili'
saami vallji 'küllus, rikkalikkus'
Inari saami valje 'vili; küllus, rikkalikkus'
Kuigi vasted kaugemates sugulaskeeltes puuduvad, viitab läänemeresoome häälikuline kuju väga varasele laenule algslaavi eelsest võimalikust balti ja slaavi ühisperioodist. villand (murdeti ka viljand, viland) on tekkinud alaltütlevavormist viljalt, milles lt on asendunud nd-ga. Lähedased moodustised on ka soome viljalti 'rikkalikult' ja liivi vīļali 'rikas, rikkalik'.