[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alistama : alistada : alistan 'vastupanu murdma, alla heitma'
← soome alistaa 'alistada; alla suruda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis ala tüvest.

haru : haru : haru 'mingist tervikust jagunev või eri suunda liikuv suhteliselt iseseisev osa, haar'
◊ arenema, harali, hargnema
● liivi a’r 'oks, haru; suund'; arā 'viltu, kaldu'
vadja aro 'reha'
soome hara 'kobesti; traalankur'; mrd 'karuäke'; harava 'reha'
isuri haristua 'hargneda'
Aunuse karjala harav 'reha'
saami suorri 'haru; hargnemiskoht'
mari šor- sõnas šorβondo 'reha'
Läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keeles on -u vana liide, murretes esineb ka liiteta tüvi ara 'haru'. Sõnas arenema on h-ta tüvevariant, mis on murretes ka tähenduses 'hargnema'. Sõnas hargnema on lisahäälik g tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial.

juhtima : juhtida : juhin 'millegi v kellegi liikumisele v kulgemisele suunda andma'
◊ juha
● liivi jū’odõ 'juhatada, juhtida'
soome johtaa 'viia, juhtida; juhatada, juhtida'
Aunuse karjala juohattua 'meenutada, meelde tuletada'
lüüdi ďuohtattada 'meelde tuletada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka juhama ja juhtuma.

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
● liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

krunt : krundi : krunti 'piiristatud maatükk; mingi kattekihi ettevalmistuskiht'
○ kront, runt
← alamsaksa grunt 'põhi; pind'
Eesti keelest võib olla laenatud isuri kruntti 'maapind; krunt'.

kägisema : kägiseda : kägisen 'vaikset tuhmi krigisevat naginat tekitama'
● Salatsi liivi käkast 'kägistada, lämmatada'
vadja käkissää 'laiaks litsuda v suruda'
soome mrd käkistä 'kuivalt köhida, kokutada', mrd käkistää 'lämbuda; hääbuda, surra'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kigisema, kögisema, rägisema ja ägama.

lamama : lamada : laman 'pikali olema, lebama'
◊ lame, lammutama
← alggermaani *lama-z
vanaislandi lami 'halvatud, liikumisvõimetu'
vanarootsi lamber 'kurnatud, halvatud'
● vadja lama 'lamakil v lösakil olev; lamandunud', lamata 'lamada, lebada; langetada, kukutada'
soome lama 'halb seisukord', lamata 'halvata, alla suruda; maha, kokku suruda'
isuri lamagas 'lamandunud'
karjala lamašša 'nõrk, jõuetu', lamas 'lamandunud'
lüüdi lama 'viltune katus'
vepsa lamak 'lauge'
? saami lápmi 'sulgimisest tulenev lennuvõimetus', lápmut 'lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata'
Saami vasted võivad olla skandinaavia või soome laenud. Vt ka lamp1.

latsuma : latsuda : latsun 'korduvalt latsti tegema, platsuma, plätsuma'
◊ platsuma
● vadja latsottaa, latsuttaa '(kergelt patsutades) siluda, tasandada'
soome latsoa 'tasandada'
Aunuse karjala lačeta 'tasandada, vajutada, suruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas latsakil. Lähedane tüvi on nt sõnades litsuma, lotsis, lutsima, lätsima, mats2, laks, laps2.

litsuma : litsuda : litsun 'suruma, pressima'; kõnek 'liduma, jooksma'
● soome mrd litsata 'suruda, toppida'
Aunuse karjala ličata 'suruda, pitsitada, pigistada, litsuda'
lüüdi liťš́aitta 'suruda, litsuda millegi vastu'
vepsa ľičťä 'toppida, pista, suruda, litsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, lotsis, lutsima, lätsima, pitsitama.

ludistama : ludistada : ludistan 'lutsima, imema; (pesta) lobistama'
◊ ludu
● vadja lutissaa 'pigistada, suruda, vajutada, muljuda'
soome lutistaa 'pigistada, suruda'
isuri ludistaa 'laiaks litsuda, kokku suruda, pigistada'
karjala lutti 'kaabulott', luttu 'inetu, kehv ese'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lidisema, lodisema, lödi, kudi.

lutsima : lutsida : lutsin '(kuuldavalt) imema'
● vadja lutšissaa 'pigistada, suruda, vajutada'
soome van srmt lutsu 'emis, kes imetab'
karjala lutškahtoa 'paugatada, paukuda, plartsatada, plaksatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, litsuma, lotsis, lätsima, sutsima, lutt1. Mõjutada on võinud saksa lutschen 'imema, lutsima'.

masendama : masendada : masendan 'meeleolu süngeks, tusaseks muutma, hingeliselt maha rõhuma'
← soome masentaa 'maha suruda; rusuvalt mõjuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani või noorem, skandinaavia laen, ← alggermaani *mas-, algskandinaavia *mas-, mille vaste on nt rootsi masa (sig) 'loivama, venima, lonkima'.

muljuma : muljuda : muljun 'tugevasti vajutama, suruma, pigistama'
◊ mulje
● liivi muļļõ, mu’ļļõ 'suus ringi pöörata, närida'
vadja muljua 'muljuda, suruda'
soome mrd muljata 'pahupidi pöörata, segi ajada', muljahtaa 'pahupidi pöörduda (silmadest); libiseda'
saami molljut 'liigutada (veepinna kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletise mulje tähendust on tõenäoliselt mõjutanud saksa keel, vrd saksa Eindruck 'mulje; jälg', eindrücken '(sisse) vajutama; purustama, sisse muljuma'.

muserdama : muserdada : muserdan 'pitsitama, muljuma; räsima, rebima; ahistama, rusuma'
● soome musertaa 'purustada, muljuda; muserdada'
Aunuse karjala mučerdella 'murda, murida, katki teha'
lüüdi mutšurdada 'kokku suruda'
? vepsa mužoida 'väänata'
? rootsisaami močetet, moččot 'kokku panna; tükeldada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

mätsima : mätsida : mätsin 'pehmet (ning sitket) ainet (vormides, seda kuhugi toppides, sellega kattes jne) käsitsema'
● Aunuse karjala mädžötä 'kortsu v käkru minna'
lüüdi mäďž́öitädä 'kortsutada; purustada, suruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, müts2, lätsima, nätsuma.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
◊ mütakas
● vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

nõudma : nõuda : nõuan 'mingit soovi, tahtmist (kategoorilises vormis) esitama; küsima; tungivalt vajama; millegi järel, midagi võtmas v viimas käima'
○ kirderanniku noudama
● soome noutaa 'ära tuua, järele minna, kohale toimetada'
Aunuse karjala noudua 'jälitada; järgida (nt teed, jälgi; käsku, eeskuju); välja uurida; küsida, välja nõuda; hoolida, huvitatud olla'
lüüdi nouta 'järgneda'
? saami njuvdit 'suruda, pigistada, vajutada, (laiaks) litsuda'
handi ńoχəl- 'jälitama, taga ajama'
mansi ńāwl- 'jälitama, taga ajama'
neenetsi ńoda- 'jälitama'
sölkupi ńō- 'jälitama'
matori nodə- 'jälitama'
Uurali tüvi.

painama : painata : painan '(psüühiliselt) rõhuma, vaevama, piinama; ahistama; manguma, nuruma'; mrd 'kõverdama, koolutama'
◊ painduma
● liivi painõ 'värvida; painutada, pöörata'
vadja painaa 'painutada; kallutada; kaaluda; värvida'
soome painaa 'vajutada; trükkida; koormata; kaaluda'
isuri painaa 'kaaluda, (alla) suruda; painutada; väsitada; värvida (riideid)'
Aunuse karjala painua 'vajutada; painutada; kaaluda, raske olla; kasta; (kangast) trükkida'
lüüdi painada 'vajutada; painutada; rõhuda, masendada'
vepsa painda 'vajutada, suruda; (sisse) kasta; painutada'
? udmurdi pańi̮rti̮ni̮, pańgati̮ni̮ 'vajutama, pigistama, purustama'
? komi pońtavni̮ 'vajutist panema'
? mansi poniγt- 'suruma, vajutama'
? kamassi paŋə, paŋgorə- '(alla) vajutama; pigistama'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi paini̯as 'luupainaja' (← painaja).

pigistama : pigistama : pigistan 'kinni haarates v vajutades tugevasti suruma, muljuma; liiga tihedalt keha ümbritsema, liiga kitsas v väike olema'
● liivi pīkstõ 'pigistada, suruda, muljuda'
vadja pikissää, piikissää 'pigistada, suruda, muljuda'
isuri pigistää, piigistää 'pigistada'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Esialgne tähendus on võinud olla 'tugevasti suruma ja sellega nt looma häälitsema panema'. Isuri vaste pigistää võib olla eesti keelest laenatud.

ponnistama : ponnistada : ponnistan '(kehaliselt) pingutama, punnitama'
← soome ponnistaa 'suruda; pressida; litsuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

puserdama : puserdada : puserdan 'pigistades väänama, kõvasti muljuma; pingutusega midagi tegema'
◊ puseriti
● ? liivi buzārtõ 'hõõruda'
vadja puzõrtaa '(välja) pigistada v suruda; kuivaks väänata'
soome pusertaa 'pigistada, suruda, muljuda; pressida, väänata'
isuri puserdaa 'pigistada, suruda; pressida, väänata'
Aunuse karjala puzerdua 'kuivaks väänata; pigistada, pressida'
lüüdi puzertta 'pigistada, väänata (nt vett riietest)'
vepsa puze͔rta 'kuivaks väänata; (välja) pigistada, pressida'
udmurdi pi̮źi̮rti̮ni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
komi pi̮ʒ́i̮rtni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
lõunahandi pusər- '(vastu rindu) suruma; sõtkuma (tainast); pesu pesema'
ungari facsar 'pigistama, suruma; väänama'
Häälikuliselt ajendatud soome-ugri tüvi.

puskama : pusata : puskan '(sarvedega) torkama v tõukama'
◊ puselema, pusu-
● liivi puslõ 'pea v sarvedega pusata'
vadja pusata, puskõa 'puskida'
soome puskea 'tõugata, pusata, lükata'
isuri puskia 'tõugata, pusata; hammustada (sääse kohta)'
Aunuse karjala puskie 'puskida; vajutada, peale suruda'
lüüdi puskeda 'tõugata, pusata'
vepsa puskta 'puskida; torgata; tappa'
Lule saami påskåti- 'torgata, pista, surnuks pussitada'
mari püškə̑laš '(haak- v nööpnõelaga) kinnitama; pistma, torkama, hammustama'
handi poχəl- 'pistma, torkama; tõukama, puskama'
mansi puwt- 'pistma, torkama; tõukama, puskama'
Soome-ugri tüvi.

põrkama : põrgata : põrkan 'hooga millegi vastu minema, selle mõjul kuhugi paiskuma; millegi tõttu kuhugi kiiruga (suunda muutes) sööstma, kargama v tõmbuma'; kõnek 'pahandama'
◊ põrkima
● liivi põrgõ 'lõhkeda, puruneda'
vadja põrgata 'lipata, liduda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas porisema. Vt ka põrk.

rihtima : rihtida : rihin 'loodi seadma; vajalikku asendisse v suunda seadma, sihtima; reguleerima; nürinenud metallilõikeriistade lõikevõimet taastama; kõverust, mõlke ja lainelisust kõrvaldama, õgvendama; vahtima, passima'
○ rehtima
← saksa richten 'seadma; pöörama; juhtima, suunama, sihtima; reguleerima, õigeks v korda seadma; sirgeks v püsti ajama; õigust (v kohut) mõistma; süüdi (v hukka) mõistma'

rutjuma : rutjuda : rutjun 'tugevasti suruma, pressima, vajutama'
● soome van srmt rutjoa, mrd rutjua, rutjata '(puruks) pressida, purustada, lömastada, muljuda'
Aunuse karjala ruďďuo 'suruda, sõtkuda [?]; ahmida [?]'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka rudima.

suruma : suruda : surun '(tugevasti) vajutama, rõhuma; pressima, litsuma; pigistama; toppima; pingutama, pingutades edasi liikuma'
◊ suru,surve
● liivi su’rrõ 'muljuda, purustada, tampida'
vadja survoa 'suruda, tampida, pressida'
soome survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
isuri survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
Aunuse karjala survuo 'peeneks tampida, muljuda, peenestada; kolkida (pesu); valu põhjustades muljuda; sebida; sõeluda, kihada (kihulased)'
lüüdi survoda '(katki) suruda'
vepsa surda '(puruks) tampida, (pesu) kolkida'
mari šuraš '(katki) suruma, tampima; pistma, torkama'
ungari szúr 'torkama, pistma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka surnuk.

suund : suuna : suunda 'ümbruse, objektide, ilmakaarte vms järgi orienteeritud mõtteline (sirg)joon, kurss, siht, mõjupiirkond'
← soome suunta 'suund, siht, kurss'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Samatüveline tegusõna suunduma on moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome suuntautua 'suunduda; pöörduda'. Soome sõna võib olla balti või slaavi laen, ← balti *suntā, mille vaste on leedu siunta 'saatmine; saadetis', või ← slaavi tüvi, mille vaste on vene sud 'kohus; arvamus, otsustus'.

sõõrd : sõõru : sõõrdu 'ale, mullaga katmata kütis'; mrd 'väike kodulähedane taraga piiratud heina- v karjamaa; hagudest tara'
● vadja sõrto 'ale, kütisemaa', sõrtu 'tuulemurd'
soome sortaa 'rõhuda; maha suruda; vaevata; kõrvale ajada'
isuri sortaa 'rõhuda'
Aunuse karjala sordua 'maha kukkuda lasta; alla visata; vette lasta; maha murda'
lüüdi sortta 'maha raiuda, langetada'
vepsa sorta 'maha pillata; langeda lasta; maha paisata, langetada, murda; maha murda, lõhki kiskuda'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise põhjal on oletatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat allikat ei ole leitud. Vt ka sõõr, sõõrduma.

takistama : takistada : takistan 'võimatuks tegema, pidurdama, segama, tagasi hoidma, ära hoidma'; mrd 'kinnitama, kinni siduma'
◊ takerdama, takk, taklema
● vadja takku 'takk; vana karv (loomal), pulstunud vill (lambal)'
soome takistua 'kinni jääda, takerduda; kinni haarata, klammerduda', takertua 'kinni jääda; sassi v segi minna; kinni haarata, klammerduda', takku 'pulst, tuust; kahl; kuluhein'; mrd 'tihtimismaterjal'
isuri tagistaa 'pigistada, suruda', takku 'tihtimismaterjal; pulst, tuust'
Aunuse karjala takelduo 'külge jääda, külge kleepuda', takku 'pulstunud vill, karv v juuksed; vilets hein'
karjala takki 'sulalumi'
lüüdi takk 'pulst, tuust'
vepsa takaata 'külge jääda, kleepuda (lume kohta)'
? handi tăχort- 'riputama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka takjas.

viit : viida : viita '(teed, suunda) osutav tähis'
← alggermaani *witan 'osutama, viipama'
vanaislandi viti 'märk; märgina süüdatud lõke'
norra vede 'võrgukäbi'
rootsi vette 'tehislik peibutuslind'
taani vede 'meremärk'
● soome viitta 'viit, tähis; liiklusmärk'; viitata 'osutada, näidata; viibata; viidata; osundada, tsiteerida; märku anda'
Teisalt võib olla ka hilisem soome laen. Vt ka viitama1.