[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

ebe : ebeme : ebet 'kerge kübe, helves, ude'
?alggermaani *χeuja-, *χeiwa-
vanaislandi 'udusulestik; jume'
fääri hýgg 'õhuke hallituskiht'
norra hy 'udusulestik; hallitus, kirme'
soome hepene 'helves, ebe; õhuke siil v riidetükk, kaunistus, sats'
Sama germaani tüve teisest variandist on laenatud juus ja võib-olla ka ibe. On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

karask : karaski : karaskit 'hapupiimaga tehtud odra- v nisujahutaignast kakk'
?läti karaša 'sepik, karask'; mrd karaška, karša 'sai; lame jämedast, tumedast jahust kook, (lühemat aega hapendatud) jämedast nisujahust v odrajahust leib'
On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine: läti sõna on eesti keelest laenatud. Veel on oletatud, et sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas karge.

kustuma : kustuda : kustun 'põlemast, hõõgumast v helendamast, valgustamast lakkama'
liivi kistõ 'kustuda'
vadja kussua 'kustuda'
Kildini saami kå´p̄seδ 'kustuda'
udmurdi ki̮si̮ni̮ 'kustuma'
komi kusni̮ 'kustuma'
idahandi k͔ӑwlata 'kustuma'
neenetsi χǝbćo- 'kustuma'
eenetsi kota- 'kustuma'
nganassaani kǝbtua- 'kustuma'
sölkupi k͔aptǝ- 'kustutama'
kamassi kuptər- 'kustuma'
matori kabtǝ- 'kustutama'
Uurali tüvi. Eesti, liivi ja vadja sõnas on tüvele lisatud liide -t- (vadjas st > ss).

päts1 : pätsi : pätsi 'piklik ümarate otstega leib; terve leib v sai; kandiline tükk mingit ainet v materjali'
pätserdama
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis päts liitsõnas pätsahi, ← vene peč 'ahi'. Vt ka pätsama.

sai : saia : saia 'nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl päts v pätsike)'
liivi sōja(-lēba) 'väike sai, valge leib'
On arvatud, et algselt sama sõna mis saajad, saama. Saia pakuti pulmades ja esialgu kasutusel olnud liitsõna saialeib oleks sel juhul 'saajaleib, pulmaleib'. Eesti keelest on laenatud vadja saija 'sai', soome mrd saija 'sai', isuri saija 'sai', soomerootsi sajjo 'tähe- v ristikujuline v nelinurkne sai, mida kalamehed tõid Tallinnast v mida eestlased sadamas müüsid', eestirootsi sai 'nisuleib' ja vene mrd sájka 'saiake, kukkel' (-ka on vene liide).

tahk : tahu : tahku 'eseme sile külgpind; ihumiskivi, luisk'
liivi gõz 'suurem luisk, käi'
vadja tahko 'tahutud v tahuline pind; puupakk'; tahkotšivi 'ihumiskivi, luisk; pinnialasi'
soome tahko 'käi; luisk; juusturatas; eseme sile külgpind'; van kirjak 'suund, külg'
isuri tahko 'käi'
Aunuse karjala tahko 'käi; luisk'
lüüdi tahk(o) 'käi; luisk [?]'
vepsa tahk 'käi; luisk [?]'
mari toš 'kirvesilm; noatera v sae selg'
udmurdi ti̮š 'kirvesilm; noatera v sae selg'
komi ti̮š 'kirvesilm'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et läänemeresoome keeltes levinud tähendus 'luisk; käi' on kujunenud varasemast liitsõnast *tahkokivi, mille järelkomponent on aja jooksul ära jäetud ja tähendust on hakanud kandma esikomponent. Vt ka tahuma ja tähk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur