[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit, väljastan 30.

abu : abu : abu mrd 'piht, pihakoht; abaluukoht; liistik, naiste pihik'
aba-1
liivi ab 'õlg', ab-lū 'abaluu'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome mrd häväs, häpäs, häpä 'looma, peamiselt hobuse selja kõrgeim koht', saami seahpi '(põhjapõdra, lehma, hobuse) selja esiosa'.

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
harima, harjus, harjusk
balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

hirnuma : hirnuda : hirnun '(hobuse kohta:) häälitsema'
vadja irnaa, irnua 'hirnuda'
soome hirnua 'hirnuda'
isuri hirnua, hernua 'hirnuda, naerda'
Aunuse karjala hirnuo 'aevastada; hirnuda'
lüüdi hirnuda 'aevastada'; hirnakoida 'hirnuda'
vepsa hirnuda, hirnda 'aevastada'; hirnaita, hirnoita 'hirnuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

hobune : hobuse : hobust 'veoks, sõiduks ja ratsutamiseks kõige üldisemalt kasutatav koduloom (Equus caballus)'
liivi õbbi 'hobune'
vadja opõnõ 'hobune'
soome hevonen 'hobune, hobu', hepo 'hobu'
isuri hepoin 'hobune'
Aunuse karjala hebo 'hobune'
lüüdi hebo, heboińe 'hobune'
vepsa hebo 'hobune'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat laenuallikat ei ole leitud.

juht- liitsõnas juhtnahk 'taimpargiga pargitud rasvatatud sarvlooma-, hobuse- v seanahk'
saksa Juchten 'juhtnahk'
Peetud ka vene laenuks, ← vene juft 'juhtnahk', või alamsaksa laenuks, ← alamsaksa juften 'juhtnahk' .

jõhv : jõhvi : jõhvi 'hobuse pikk jäme ja tugev laka- või sabakarv'
lõunaeesti jõuh, kirderanniku johv, jovi
jõhvikas
liivi ugi 'karvane'
vadja jõvi 'jõhv'; jõvikaz 'jõhvikas'
soome jouhi 'jõhv'
isuri jouhi 'jõhv'
Aunuse karjala jouhi 'jõhv; habemekarv'
lüüdi ďouh 'jõhv; habemekarv'
vepsa jōvez 'jõhv'
Läänemeresoome tüvi.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
kabe1
alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
kammeljas
balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kannus : kannuse : kannust 'ratsaniku saapakontsa külge käiv metallese hobuse ergutamiseks; küüniselaadne terav moodustis mõnede lindude v imetajate jäsemeil' kand

kida : kida : kida 'väike kisk, terav konksuke; lõpus (kalal); jutus napisõnaline v saamatu'; mrd 'limaskestakurd keele aluspinna ja suupõhja vahel; kõnetakistus, -häire; hobuse kabja sarvkiht'
kius
liivi kid 'kala sisikond'
soome kita 'kurk, suu, neel'
Aunuse karjala kida 'kurk, suu, neel'
lüüdi kida 'kurk, suu, neel'
vepsa kida 'kurk, suu, neel; kisa, karje; noodasuu'
? idahandi kotəmnəŋ 'suulagi'
? mansi χoləŋka 'suulagi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. kius on ainult mitmuses esinevast murdetuletisest kiuksed (ka kiuksimmed, kiuksjammed, kiuks(a)med) 'lõpused' kirjakeeles moodustatud ainsuse nimetava vorm, millele on antud uus tähendus 'ristipidine sarvplaat kiusvaala suulaes'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kita 'sarvkiil hobusekabjas, päkk'.

küüt1 : küüdu : küütu 'jutt, joon, triip'
küüdus
vadja tšüüttö 'küüdik, küütseljaga veis'
soome kyyttö 'küüt, valge joon hobuse v lehma seljal; küüdik'
isuri küüttöi 'küüt'
Läänemeresoome tüvi. Peetud ka läänemeresoome tuletiseks tüvest küü.

laba : laba : laba 'tööriista, eseme vm lai ja lame osa; (jala, suka) pöid'
liivi labā 'lame pind; laba, lusika kaha'
vadja lapa 'laba'
soome lapa 'piht; turi; laba'
isuri laba '(aeru)laba'
Aunuse karjala laba 'laba; koonlalaud'
lüüdi laba 'hobuse turi; (aeru)laba; lant, koonlapuu istelaud'
vepsa laba 'koonlalaud; (jala)laba'
Inari saami lyepi 'laba'
? mansi -lop liitsõnas kātlop 'kämblalaius'
? neenetsi ləb́a 'aer, mõla'
? eenetsi lobe 'aer'
? nganassaani labaŋ 'aer'
? sölkupi lapu 'aer, mõla'
? matori lia 'aer'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka labidas, labu.

lakk1 : laka : lakka 'laepealne, pööning; jõhvid vm karmimad karvad loomade kaelaharjal (nt hobusel, lõvil); (tasku)klapp, (mütsi)sirm; vähi liikuv tagakeha'
alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
liivi lakād (mitm) 'hobuse lakk', laţţ 'kaabu, müts'
vadja lakka 'hoone laepealne, pööning'
soome lakka 'varikatus; (rehe) katuse lai räästas; pööning', lakki 'ääreta, sageli nokaga müts; naistemüts; (rukki)haki kate'
isuri lakka 'katusealuse v rehe pööning', lakki 'abielunaise peakate'
Aunuse karjala lakki 'abielunaise peakate; mehe peakate'
karjala lakka 'pööning; pealagi; mäe, künka tipp; abielunaise peakate v selle pealaeosa'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lagi. Varem on arvatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari lakik 'elama', kuid see on kaheldav vastete puudumise tõttu teistes kaugemates sugulaskeeltes.

leid : leide : leisid (mitm) 'rangide külge kinnitatav rihmadest koosnev hobuserakmete osa'
kleid, pleid
vene šlejá (omastav šlej) 'lentsid, (hobuse) leid; hobuse rinnarihm (sorirakmeil); kõhualuse-vöö, -rihm (hobuseleidel)'
Sõna levikut on võinud omakorda mõjutada samuti vene keelest laenatud baltisaksa Schleie 'rakmete osa'.

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
loogused
vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

nihvama : nihvata : nihvan 'nähvama'
niuhti
soome niuha 'tige, kuri, pahur (eriti hobuse kohta)', mrd niuhoa, niuhottaa 'tige olla (inimese kohta); hammustada püüda, kõrvu lidutada (hobuse kohta)'
vepsa ńuhotada 'kõrvu lidutada (vihase hobuse kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nähvama, sihvama, vihvatama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas niuhti.

nänn : nänni : nänni mrd 'ema, memm; naiserind, rinnanibu'
liivi nǟna 'naiserind; nisa'
vadja nännä 'naiserind; nisa; lutt'; nänni 'nisa'
soome nänni 'rinnanibu; nisa'; mrd 'rind'
isuri nännä 'naiserind; nisa; lutt'
Aunuse karjala ńäńńi 'naiserind; nisa; lutt, lutisarv; odraiva (silmas); liigliha hobuse igemetel'
lüüdi ńäńń, ńänni 'rinnanibu, naiserind; nisa'
vepsa ńäńei, ńäńī 'rinnanibu; nisa'
Lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi lastekeelseid tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi noni̮ 'nisa; naiserind; lutt', komi ńoń 'nisa; naiserind; lutt'.

ohi : ohja : ohja 'hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v päitsete külge kahel pool looma suud'
ohjeldama
?alggermaani *ansjā
vanaislandi æs 'auk servas, ääristuses (lõnga läbitõmbamiseks)'
alamsaksa ȫse 'käepide, silmus rihmast kinni hoidmiseks looma kaelas'
liivi ūoḑlõz, ūoļmõz 'ohi'
vadja õhja 'ohi'
soome ohja (hrl mitm) 'ratsuti, ratsmed; ohjad'
isuri ohjat (mitm) 'ohjad'
Aunuse karjala ohjas 'ohi'
lüüdi ohďas 'ohi'
vepsa ohǵäse͔d (mitm) 'ohjad'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, öös.

padi : padja : patja 'pehme materjaliga täidetud kinnine (riide)kott, mida kasutatakse peaaluseks, istumisel pehmendamiseks v toetamiseks; toeks, aluseks olev osa mitmesugustes seadeldistes, konstruktsioonides, mehhanismides jm'; mrd 'voodikott'
alggermaani *bađja(z)
vanaislandi beðr '(sule)madrats'
rootsi bädd 'voodi'
saksa Bett 'voodi'
liivi paḑā 'padi'
soome patja 'madrats'
karjala patja 'rangipolster'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pade 'sedelgas, väike padi hobuse seljal' ja baltisaksa Paddi 'padi'.

pahk : paha : pahka 'paksem, kõrgem koht mingil pinnal'; mrd 'mullakamakas'
liivi gõz 'kaun, kest; vill, rakk'
vadja pahka 'pahk, käsn (puul, inimese nahal); muhk'
soome pahka '(puu)pahk, käsn; muhk'
isuri pahko, pahka 'puupahk; kühm, muhk'
Aunuse karjala pahku '(puu)pahk; kasvaja, kühm'
lüüdi pahk 'paise; (kase) pahk; mügarik hobuse jalal'
vepsa pahk 'paise; puupahk'
? ersa pakške 'tuust, kimp; kamakas'
? mokša pakš 'tuust, kimp; kamakas; tükike'
? sölkupi påktǝ 'sünnimärk'
? kamassi påktå, båkta 'puupahk'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad, et läänemeresoome keeltes on häälikud kohad vahetanud: *-- > *-šk- > -hk-.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

plaan-2 liitsõnas plaanvanker 'suur, hrl kahe hobuse veetav veovanker'
laam-, laan-
saksa Planwagen 'plaanvanker, presendiga kaetud vanker'
Saksa allikas on liitsõna: Plane 'veekindel purjeriie, present' + Wagen 'vanker'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud, murretes on kasutatud ka ainult esimese osisega vorme, nt plaan, plaanik 'plaanvanker'.

prei : prei : preid 'hobuse jalanahapõletik'
rei
alamsaksa spreie 'laiali puistatu'
saksa Spreu 'aganad'
Haiguse tähendus on tüvel olnud tõenäoliselt juba alam- ja baltisaksa keeles, vrd alamsaksa sprē 'seenhaigus, suupõletik hobustel', sprēwen '(laiali) puistama, levitama'. Alamsaksa laenu kinnitab rööplaen läti keeles, läti spreijas 'pätk, hobuse jalahaigus'. Haiguse puhul on ekseem nagu aganad vms laiali puistatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi präi 'hobuste haigus'.

põtk : põtku : põtku 'koib, jalg'
lõunaeesti põkk
põkkama
liivi pȯtkāstõ 'jalaga lüüa; lüüa (välgu kohta)'
vadja põtkõa, põtkua 'põtkida, jalaga lüüa'
soome potka 'looma tagajalg; koot'
isuri potka 'looma sääreluu v jalg'
Aunuse karjala potku 'jalahoop'
lüüdi potk 'hoop, löök', poťš́k '(hobuse, lehma, lamba, sea) jalg'
vepsa potk 'jalahoop'
saami boaski 'luupeks, pahkluu (eriti loomal)'
? ersa pukšo 'luuta v rasvata liha; reis; tuhar'
? mokša pukša 'liha; taime pehme osa, säsi, viljaliha'
? sölkupi pak͔tor 'sääremari'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Ersa, mokša ja sölkupi vasted võivad lähtuda tüve teisest variandist. Sõnas põkkama on tüve lõunaeesti variant, mis on kirjakeelde võetud terminina.

päkk : päka : päkka 'varvaste tagant algav tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune v jalg; pöidla juurest algav peopesa paksenenud osa'; mrd 'pöial; seen'
liivi päkā 'söögiks kõlbmatu seen'
soome mrd päkkä 'päkk'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on sama tüve vasted ka liivi g 'päkk', soome päkiä 'päkk', isuri pägiäin 'hobuse ja inimese jalatalla keskosa pehme koht', Aunuse karjala pägii 'pöid', lüüdi päged 'pöid'. Eesti keelest on laenatud läti peka 'labajalg, jalg, käpp', beka 'lambapuravik' ja eestirootsi päkk 'jalatald' ning võib-olla ka vadja pekkiäine 'hobuse kabja pehme tagaosa ühes kidaga' (← murdesõna pägim).

pätk : pätka : pätka 'põletikust tingitud luuvohand hobuse, ka teiste loomade kannaliigesel, kooljaluu'
võpatka
vene výpadok 'hobuse haigus'
Murretes on olnud kasutusel ka rahvaetümoloogilised variandid võipatak(as), võipätakas.

ratsa 'kaksiti hobuse seljas istudes'
-raksi, -ratsi
alggermaani *raiđja-z
vanainglise rǣde 'ratsutav, ratsa olev'
liivi ratsõl 'ratsa', ratstõ 'ratsutada'
vadja rattsaa 'ratsa'
soome ratsain, ratsailla 'ratsa'; ratsastaa 'ratsutada', ratsu 'ratsu'
isuri ratsastaa 'ratsutada'
Aunuse karjala raččahas, raččahin 'ratsa'; račastua 'ratsutada', račču 'ratsu'
lüüdi raťťš́ahiz 'ratsa'
vepsa rachau 'ratsa'; raccastada 'ratsutada'
On ka oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on vanaindia ráthia- 'vankrihobune'. raksi on ilmselt liitsõna esikomponendi kaksi mõjul kujunenud reeglipäratu tüvevariant, ratsi võib olla vana käändevorm.

saps : sapsu : sapsu 'looma, eriti hobuse eesjala ülemine, õlavarrelihase piirkond'
liivi saps 'tüür'
vadja sapsu 'hobuse eesjala õlavarrelihase piirkond'
soome mrd sapsa, sapsu 'hobuse abaluu lihas; kirve tera ja pea vahel olev osa'
isuri sapso 'looma jala ülaosa', sapsu '(sea)sink'
karjala sapso, sapsi 'looma abaluu, saps; kirve laba', säpsü 'looma abaluu, abaluu v ristluu lihas; inimese rind v süda'
Läänemeresoome tüvi.

sedelgas : sedelga : sedelgat 'hobuse seljale asetatav polsterdatud sadulakese kujuline riist, mis aitab oma rihma abil kanda veoki aisu'
sedel, sedergäs, sedluk, sedruk(as), telgas, telka
vene sedëlka 'sedelgas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sidilk, sitilk, sedälk 'sedelgas'.

sorid : soride : sorisid (mitm) 'laia rinnarihmaga rakmed, mida kasutatakse ilma rangide ja loogata'
vene šóry (mitm) 'range asendavad hoburakmed; (hobuse) silmaklapid'

suksu : suksu : suksut 'hobune (ka meelitussõnana v rahustamiseks)'
soome mrd suksuttaa, soksotella 'hobust kutsuda'
karjala šukšuttoa 'hobust kutsuda', šuk(šu) 'hobuste kutsumise hüüd'
Läänemeresoome tüvi. Tegemist võib olla hobuste kutsumise hüüuga, kus vaheldub esisilbi vokaal, soksu, suksu, süksu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siokk-siokk, sioks-sioks, sikse-sikse (hobuse kutsumise hüüd). Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka nt läti keeles, läti sug, suk, suku (hobuste kutsumise hüüd), lastek suka 'varss'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur