[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 76 artiklit, väljastan 30.

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
?vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
?alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

eba- 'mitte-; väär-, võlts-' ei
liivi äb 'ei'
vadja epä- liitsõnas epä-üvä 'halb'
soome epä- 'eba-, mitte-'
isuri epä- liitsõnas ebäsurma 'varjusurm; surm õnnetusjuhtumi tagajärjel'
Aunuse karjala ebä- 'eba-, mitte'
lüüdi ebä- liitsõnas ebävoimaine 'haige'
vepsa eba (eitusverbi mitmuse 3P)
saami œp, œ̅p (eitusverbi mitmuse 1P)
udmurdi e̮ve̮l, eve̮l, ebȯw 'ei ole, ei'
komi abu, ab, abi̮ 'ei ole, ei'

eisik : eisiku : eisikut 'inimene, kelle olemasolu on riigile ebameeldiv ning kelle nime ja tegevust püütakse seepärast olematuks teha'
Tehistüvi 1980. aastatest. Saadud toortõlke ei-isik muganemisel ( ei ja isik, ise), vrd inglise non-person 'eikeegi, tähtsusetu inimene; isik, kellel ei ole sotsiaalset v õiguslikku staatust, eriti põhilisi inimõigusi v kelle olemasolu kohta ei ole andmeid'.

hankima : hankida : hangin 'midagi kuskilt v kelleltki muretsema'; mrd 'tööd rassima; tõstma; parandama, korda seadma'
soome hankkia 'hankida, soetada, osta; toimetada, askeldada; kavatseda'
karjala hankkie 'hankida'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise tõttu on arvatud, et tüvi on tuletis või laen, kuid sobivat tuletusalust või laenuallikat ei ole leitud.

harv : harva : harva 'hõre; mittesage; haruldane'
harev, haruldane
liivi ōra 'harva'; ōraz (omastav arrõ) 'harv, hõre'; ōrali 'haruldane'
vadja arva 'harv, hõre'; arvaa, arvõõ 'harva'
soome harva 'üksik, mõni; hõre, harv'; harvoin 'harva'; harvinainen 'haruldane, erakordne, erandlik, ebatavaline; eriline'
isuri harva 'hõre, harv'; harvaa 'harva'
Aunuse karjala harvu 'harv; hõre'
lüüdi harv 'hõre'; harvaa 'harva'
vepsa harv 'hõre, harv'
? ersa čuro 'hõre, harv'
? handi turәp 'hõre'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted ei ole häälikuliselt reeglipärased. Tüvevariandis haru- on v kadunud u (*o) eest, < *harvoi-. Vt ka hõre.

hobune : hobuse : hobust 'veoks, sõiduks ja ratsutamiseks kõige üldisemalt kasutatav koduloom (Equus caballus)'
liivi õbbi 'hobune'
vadja opõnõ 'hobune'
soome hevonen 'hobune, hobu', hepo 'hobu'
isuri hepoin 'hobune'
Aunuse karjala hebo 'hobune'
lüüdi hebo, heboińe 'hobune'
vepsa hebo 'hobune'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat laenuallikat ei ole leitud.

iga2 : ea : iga 'eluaeg, vanus'
igatsema, igav, igerik, iial, ikka
liivi igā 'iga', igāb 'igav'
vadja itšä 'iga, vanus', itšävä 'igav; nukker, kurb'
soome ikä 'iga, vanus', ikävä 'igav; nukker, kurb'
isuri igä 'iga, vanus', ikkäävä 'igav, kurb; iha, soov, igatsus'
Aunuse karjala igäü 'igav; nukker, kurb'
lüüdi igä 'iga, vanus', igäu 'igav; kurb; kurbus, lein'
vepsa igä 'iga, vanus'
saami jahki 'aasta'
ersa ije 'aasta'
mari ij 'aasta'
ungari év 'aasta'
Soome-ugri tüvi. igav on läänemeresoome tuletis omadussõnaliitega -v. iial on vana alalütleva vorm, mille tüves ei ole veel toimunud muutust i > e ja i on reeglipäratult pikenenud. ikka on sisseütleva vorm, mille tähendus on muutunud.

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

järv : järve : järve 'suurem veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega'
?balti i̯aur-
leedu jaura 'soo'
liivi jōra 'järv'
vadja jarvi 'järv'
soome järvi 'järv'
isuri järvi 'järv'
Aunuse karjala järvi 'järv'
lüüdi ďäŕv 'järv'
vepsa järv 'järv'
saami jávri 'järv'
ersa eŕke 'järv'
mokša äŕχkä 'järv'
mari jer 'järv'; mrd 'jõgi'
Volga keelte vasted võivad olla rööplaenud.

kabajantsik : kabajantsiku : kabajantsikut 'võrukael; suli, kelm'
On oletatud, et moodustatud sõnast kaba ja pärisnimest Jants ( Jaani variant), lisatud on liide -ik. Oletus ei ole usutav.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kahvel2 : kahvli : kahvlit 'kahvelpurje ülaäärt hoidev (kaheharuline) puu'
alamsaksa gaffele 'suur puust või rauast hark; purjekahvel'
saksa Gaffel 'purjekahvel'
rootsi gaffel 'kahvel (söömiseks); hark, hang; ahing; purjekahvel'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, merendustermin on alamsaksa ja hollandi keelest (hollandi gaffel 'kaheharuline hark; purjekahvel') levinud paljudesse keeltesse. Kahvelpurjed tulid kasutusele 17. sajandil, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen. Varem on samast alamsaksa allikast laenatud kahvel1.

kalavinski : kalavinski : kalavinskit 'omaaegne säärsaabas'
kalaven(t)ski, kalavintsi, kalavin(t)ska, kalavin(t)sik
vene gólovy, golóvki (mitm) '(jalatsi) pöiad'
Laentüvele on lisatud venepärane liitelaadne element -vinski. On ka arvatud, et laenuallikaks on isikunimest Golovin tuletatud omadussõna vene golovinskie 'Golovini'. Kuna puuduvad tõendid, et Vasknarvas elanuks sellenimeline kingsepp, nagu on väidetud, siis ei ole see usutav. Sõna ulatuslikule levikule murretes võib olla kaasa aidanud rahvaetümoloogiline tõlgendus: kalavinskid on eelkõige kalamehesaapad.

kaljas : kaljase : kaljast 'kahemastiline kahvelkuunar'
hollandi galjas 'kaljas'
saksa Galeasse, van Galeas, Gallias 'kaljas'
rootsi galeas 'kaljas'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Paljudes keeltes levinud merendustermin pärineb algselt itaalia keelest, ← itaalia galeazza 'suur galeer'. Tõenäoliselt oli sõna kasutusel ka alamsaksa keeles, kuid selle kohta kindlad andmed puuduvad. Kaljased hakkasid levima uusajal, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

kamakas : kamaka : kamakat '(ebamäärase kujuga) suurevõitu tükk'
soome mrd kama 'kõlbmatuks kuivanud, kõvaks muutunud aine, jäätunud riie'
Aunuse karjala kamakko 'kõva ja ebatasane (maa)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mõjutanud võib olla vene komók 'känkar, tomp, klomp, tükk', kom 'kamakas, kamp, pall, tomp, mütsak'. Teisalt ei ole välistatud, et sõna ongi vene keelest laenatud, teistes läänemeresoome keeltes on sel juhul tegemist rööplaenuga.

kapukas : kapuka : kapukat 'sokk, poolsukk, lühikese säärega jalakate, mida kanti koos sääristega'; mrd 'karvased jalad (hobusel, kanal)'
kapak, kapatsi, kaps, kapus, kaput
kapetas
vene kopýto 'kabi; sõrg'
On oletatud, et vene kopýto on varem tähendanud ka 'sukk' (vrd vanavene kopytĭce '(pool)sukk'), kuigi seda tähendust tänapäeva keelest ei ole registreeritud. Eesti keelest on laenatud soome mrd kapukka, kapukas 'lühike sukk' ja võib-olla ka vadja kaputta 'sokk; sukk', kaputti 'suss; kapukas'.

kena : kena : kena 'meeldiva välimusega, nägus; meeldiva olemisega, vastutulelik, lahke; meeldiv, päris hea (olukorra, tegevuse, nähtuse vms kohta); üsna suur; imelik, naljakas, veider'
On oletatud, et germaani laen, ← tüve kaunis laenuallika mõni hilisem vaste (vrd vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane', vanafriisi skēne 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'). Otsest laenuallikat ei ole aga suudetud näidata. Eesti keelest on laenatud eestirootsi känat 'ilus, kena', vadja kena 'ilus, kena; sale, sihvakas; edev, keigarlik' ja isuri kena 'ilus, kena'; võib-olla ka liivi knaššist, knaššõ 'kenasti, ilusti' (? ← kenasti). Vt ka kentsakas.

kiud : kiu : kiudu 'kergesti painduv peen niitjas moodustis; vastavate moodustiste kogum hrl tekstiili- v paberitööstuse toorainena'
vadja kuito, kuďju, tšivvo 'linakiud'
soome kuitu 'kiud'
isuri kuido, kuite 'linakiud'
Aunuse karjala kuidu 'linakiud'
lüüdi kuid(u) 'linakiud'
vepsa kuid 'paremat sorti lina- v kanepikiud'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et koguni läänemeresoome-permi tüvi, mille vaste on ka udmurdi kuž 'koonal; takk'; häälikulistel põhjustel ei ole see tõenäoline.

klahv1 : klahvi : klahvi kõnek 'lonks, suutäis alkoholi'
Võimalik, et sama tüvi mis murdesõnas klahv 'löök, hoop'; sel juhul häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klähmima, lähmama, ja lahmama, samuti murdesõnas klähvima 'lööma'. On ka oletatud, et vene laen, ← vene mrd gloht 'neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

klutt : kluti : klutti 'poisipõngerjas'
?rootsi kludd 'lohakalt tehtu, soperdis; nutsakas; soperdaja, vusserdaja', mrd kḷωddo, kḷoddo 'kamakas, tomp; (väike) laps, põngerjas, jõmpsikas; kohmakas tüdruk v naine'
Murdesõna klutt '(karva-, villa)tutt; klimp' on laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi klωt 'villatükk'. Tähendust 'poisijõmpsikas' eestirootsi murretest registreeritud ei ole.

kubjas : kupja : kubjast 'talupojast ametiisik, eelkõige mõisasundija'
soome van, mrd kupias 'peamees; külavanem'; Cupiasson (isikunimi)
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa *gude + bās (niisugust liitsõna ei ole otseselt registreeritud, kuid seda on oletatud rootsi sõna rootsi mrd gubbis; kõnek gubbas 'töödejuhataja' põhjal). Eesti keelest on laenatud vadja kupijas 'metsaülem', isuri kubjas 'külavanem' ning samuti baltisaksa kubjas 'kubjas', läti mrd kubjass 'kubjas' ja eestirootsi kubias, kubius 'kubjas'. Ka soome vastet on peetud laenuks eesti keelest.

kurn1 : kurna : kurna 'augulise põhjaga (metall)nõu vm vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust'
liivi kūrna 'pesuküna; pesu; lekkiv anum'
vadja kurnata 'kurnata'
soome kuurna 'uure, soon; küna, renn'; van kuurnita 'kurnata, välja sõeluda'
Aunuse karjala kuuru 'uure, renn; joogiküna'
lüüdi kuure͔ 'lehma joogiküna'
vepsa kurn 'renn, uure; tila'
? mari korno 'tee, rada'
ungari horny, horony 'uure'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist germaani laenuga, ← alggermaani *χurna, mille vaste on saksa Horn 'sarv', kuid see ei ole tähenduserinevuse tõttu veenev. Sel juhul oleksid mari ja ungari vaste teise päritoluga.

kuub : kuue : kuube 'pintsak; pikem hõlmadega meeste ja naiste pealisriie'; mrd 'seelik, kleit'
Tõenäoliselt alamsaksa laen, kuigi allikaks sobivat sõna ei ole keskalamsaksa keelest kirja pandud. Teada on vastav keskülemsaksa sõna schūbe 'naiste seelik või mantel'.

kõõrdi 'nii, et nägemisteljed ei ole rööbiti (silmade kohta), silmanurgast; ebasõbralikult, pahakspanevalt viltu' kõver

lapi : lapi : lapit 'saami'
?soome Lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane'; mrd 'nõid'
On arvatud, et soome tüvi on laenatud, ← rootsi lapp 'saam', vanarootsi lapper 'saam'. Teisalt võib olla sama tüvi mis sõnas lape, mille vanem tähendus oleks 'kõrvaline koht, kolgas'. Seda oletust toetavad arvukad Lapi- kohanimed, millel ei ole tingimata seost saamidega (varasem saami asustus on olnud siiski lõunapoolsem kui praegu). Nii oleks tähendus arenenud 'kõrvaline koht' > 'kõrvalise v põhjapoolse ala elanik' > 'saam'. Sel juhul on rootsi lapp laenatud soome keelest. Vt ka saam.

leivu : leivu : leivut 'Põhja-Läti keelesaare eestlane'
läti mrd leivis 'leivu'
Lähteallikaks on omastavavorm leivu. Läti murdesõnas on sama tüve variant mis sõnas lībietis 'liivlane', keelt mitteoskavad naabrid ei ole arvatavasti eristanud liivlasi ja leivusid. Läti idamurretes on toimunud häälikumuutus ī > ei. Vt ka liivi.

lirva : lirva : lirva 'liiderlik naine, libu, lits'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et võiks olla koondunud sõnadest libu, lits ja *kurva (← vene kurva 'hoor'); võimaliku vene laenu kohta eesti keeles siiski teateid ei ole.

loe : loode : loet 'põhja ja lääne vaheline ilmakaar'
liivi lūod 'loe'
vadja loo, looto, looõ 'loe'
soome luode 'loe'
isuri loo(v)e 'loe'
karjala luuveh 'lääs; edel'
lüüdi luodeh 'lääs'
vepsa lode(h) 'loe; lääs'
Võib olla läänemeresoome tuletis. Ilmakaart tähistava sõna esialgne tähendus on võinud olla 'päikese loojumise ilmakaar' ja see võiks olla tuletatud langemist, loojumist, heitmist jms tähistavast tegusõnast, mille kohta teateid ei ole, kuid sama tüvi võib olla sõnas looma või näiteks soome sõnas luo 'juurde'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas looded. Tõusev, üleujutusi põhjustav meri on läänemeresoomlaste asustusalast edelas või läänes ja sellest on saadud ilmakaarte tähendused. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd luodes (vējš) 'loodetuul'. Vt ka looja.

-maaker : -maakri : -maakrit liitsõnades lontmaaker 'köietegija', uurmaaker 'kellassepp'
alamsaksa maker 'tegija, valmistaja'
Liitsõna lontmaaker võib olla laenatud ka tervikuna, kuigi allikat ei ole registreeritud, lont. Tervikuna laenatud seda sõna sisaldav liitsõna on pistemaaker.

madrus : madruse : madrust 'lihtsaid laevatöid tegev ja vahis seisev laeva meeskonna liige'
hollandi matroos 'madrus'
alamsaksa matroos 'madrus'
saksa Matrose 'madrus'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Alamsaksa keelde on sõna laenatud hollandi keelest. Keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
me
liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', 'meie (kaks)'
sölkupi me, 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur