[ETY] Etymological dictionary of Estonian

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

hurt : hurda : hurta 'pika kitsa pea, saleda kere ja kõrgete jalgadega jahikoer'
vanavene hŭrtŭ 'hurt'
liivi ūrtta liitsõnas ūrtta-piņ 'hurt'
soome hurtta, hurtti 'ajukoer; suur koer; hunt'
Aunuse karjala hurtu 'metsloom, metsaline'
karjala hurtta 'suur paksukarvaline koer'
On ka oletatud, et noorem laen, ← vene hort 'hurt'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hott 'hurt' .

kurt1 : kurdi : kurti 'kuulmisvõimetu'
balti
leedu kurtus, kurčias 'kurt'
läti kurls, mrd kurns 'kurt'
vadja kurrõ 'kurt'
soome mrd kuurne, kuurnes, kuurna 'kurt'
Aunuse karjala kuuniš 'kurt'
lüüdi kuurńiz 'kurt'
vepsa kurdiž 'kurt'
Tüve reeglipäratu vaste võib olla ka soome kuuro 'kurt'.

kurt2 : kurdi : kurti 'vöö'
saksa Gurt 'vöö, rihm'

kört1 : kördi : körti van 'seelik'
alamsaksa schorte 'põll; alusseelik'
Eesti keelest võib olla laenatud Salatsi liivi ḱört 'seelik'.

kört2 : kördi : körti 'jahusupp'
alamsaksa gorte 'kört, jahusupp'

mirt : mirdi : mirti 'mürt, Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas (Myrtus communis)'
alamsaksa mirt 'mürt'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, mürt.

mört : mördi : mörti 'müürimiseks ja krohvimiseks kasutatav sideaine, peene täitematerjali ja vee kivistuv segu'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõna on olnud saksa Mörtel 'mört'.

mürt : mürdi : mürti 'Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas, mirt (Myrtus communis)'
saksa Myrte 'mirt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mirt.

part : pardi : parti 'hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica)'
liivi paŗ 'part'
vadja partti 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, ilmselt sama mis sõnas parisema. Eesti keelest on laenatud soome mrd partti 'part' ja eestirootsi paṭṭ, pārt, partt 'part, metspart'.

sort : sordi : sorti 'headusjärk; aretuse tulemusena saadav tunnuste poolest sarnaste taimede kogum; liik, laad'
saksa Sorte 'sort; liik, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja sortti 'sort, liik' ja isuri sortti 'sort, liik'.

tirt : tirdi : tirti 'hüppejalgade abil kärmelt liikuv tilgakujuline taimtoiduline putukas sarnastiivaliste seltsist'; mrd 'rohutirts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema ja tirts. Peamiselt Hiiumaal tähenduses 'rohutirts' tuntud murdesõna on kirjakeeles kasutusele võetud teatud seltsi kuuluvaid putukaid märkiva zooloogiaterminina.

tort1 : tordi : torti 'suur mitmekihiline kaunistatud kook'
saksa Torte 'tort'

tort2 : tordi : torti 'tuust, tükk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas torts.

vart1 : varda : varta 'ühest puust rehepeksuriist' vars

vart2 : vardi : varti 'parasvöötme ja soojade alade sukelpart (Aythya)'
rootsi svärta 'must; (must)vaeras'
Kuusalu murrakus tähenduses 'vaeras' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud teise partlaste perekonna nimetusena.

ürt : ürdi : ürti 'ravimtaime maapealne osa'
soome yrtti 'ürt; ravimtaim, maarohi; maitsetaim, vürtsitaim'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur