[ETY] Etymological dictionary of Estonian

hurt : hurda : hurta 'pika kitsa pea, saleda kere ja kõrgete jalgadega jahikoer'
← vanavene hŭrtŭ 'hurt'
● liivi ūrtta liitsõnas ūrtta-pi’ņ 'hurt'
soome hurtta, hurtti 'ajukoer; suur koer; hunt'
Aunuse karjala hurtu 'metsloom, metsaline'
karjala hurtta 'suur paksukarvaline koer'
On ka oletatud, et noorem laen, ← vene hort 'hurt'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hott 'hurt' .

kurt1 : kurdi : kurti 'kuulmisvõimetu'
← balti
leedu kurtus, kurčias 'kurt'
läti kurls, mrd kurns 'kurt'
● vadja kurrõ 'kurt'
soome mrd kuurne, kuurnes, kuurna 'kurt'
Aunuse karjala kuuniš 'kurt'
lüüdi kuurńiz 'kurt'
vepsa kurdiž 'kurt'
Tüve reeglipäratu vaste võib olla ka soome kuuro 'kurt'.

kurt2 : kurdi : kurti 'vöö'
← saksa Gurt 'vöö, rihm'

kört1 : kördi : körti van 'seelik'
← alamsaksa schorte 'põll; alusseelik'
Eesti keelest võib olla laenatud Salatsi liivi ḱört 'seelik'.

kört2 : kördi : körti 'jahusupp'
← alamsaksa gorte 'kört, jahusupp'

mirt : mirdi : mirti 'mürt, Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas (Myrtus communis)'
← alamsaksa mirt 'mürt'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, mürt.

mört : mördi : mörti 'müürimiseks ja krohvimiseks kasutatav sideaine, peene täitematerjali ja vee kivistuv segu'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõna on olnud saksa Mörtel 'mört'.

mürt : mürdi : mürti 'Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas, mirt (Myrtus communis)'
← saksa Myrte 'mirt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mirt.

part : pardi : parti 'hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica)'
● liivi pa’ŗ 'part'
vadja partti 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, ilmselt sama mis sõnas parisema. Eesti keelest on laenatud soome mrd partti 'part' ja eestirootsi paṭṭ, pārt, partt 'part, metspart'.

sort : sordi : sorti 'headusjärk; aretuse tulemusena saadav tunnuste poolest sarnaste taimede kogum; liik, laad'
← saksa Sorte 'sort; liik, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja sortti 'sort, liik' ja isuri sortti 'sort, liik'.

tirt : tirdi : tirti 'hüppejalgade abil kärmelt liikuv tilgakujuline taimtoiduline putukas sarnastiivaliste seltsist'; mrd 'rohutirts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema ja tirts. Peamiselt Hiiumaal tähenduses 'rohutirts' tuntud murdesõna on kirjakeeles kasutusele võetud teatud seltsi kuuluvaid putukaid märkiva zooloogiaterminina.

tort1 : tordi : torti 'suur mitmekihiline kaunistatud kook'
← saksa Torte 'tort'

tort2 : tordi : torti 'tuust, tükk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas torts.

vart1 : varda : varta 'ühest puust rehepeksuriist' vars

vart2 : vardi : varti 'parasvöötme ja soojade alade sukelpart (Aythya)'
← rootsi svärta 'must; (must)vaeras'
Kuusalu murrakus tähenduses 'vaeras' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud teise partlaste perekonna nimetusena.

ürt : ürdi : ürti 'ravimtaime maapealne osa'
← soome yrtti 'ürt; ravimtaim, maarohi; maitsetaim, vürtsitaim'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.