[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.

hilp : hilbu : hilpu 'kulunud riietusese; naiste kergem riietusese; riideräbal'
hilpama
liivi ilp 'hilp, riidetükk; kalts'
soome mrd hilpa 'õhuke kasetohu kelme; kulunud riietusese; kalts, narts'
karjala hilve 'jääkirme'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hilpat 'lohakas, hooletu' ja hilp 'hilpama'.

hõlp : hõlbu : hõlpu 'kerge elu, kergendus, kergus; lust, elurõõm'
alggermaani *χelpō
vanaislandi hjalp 'abi, päästmine'
rootsi hjälp 'abi, toetus'
saksa helfen 'aitama, abistama'
vadja helppo 'hõlbus, kerge; kergendus, hõlp'
soome helppo 'kerge, hõlbus'; van 'kergendus, abi'
isuri helppo 'kerge, hõlbus'
Aunuse karjala helpo 'kerge, hõlbus'
lüüdi helpota 'vaikida, sumbuda, rahuneda'

kelp : kelba : kelpa 'maja kolmnurkne otskatus; (voodi, vankri, ree) otslaud'; mrd 'ots- ja küljekatuse ühenduskoht; otskatuse sarikas'
liivi kīelpa 'sindelkatuse tugi (katuse peal)'
On oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skelƀa-, mille vasted on vanaülemsaksa scelb, scelp 'võlv, katusega tellingud' ja vanainglise scelf 'karjaseonn'; nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on seda kaheldavaks peetud.

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
kilplane
?alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

kolp : kolba : kolpa 'pealuu'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi. Impulss-sõnadeks on võinud olla vene golová 'pea', samuti kolu, kolju , ja skalp.

kulp : kulbi : kulpi 'kausja kaha ja hrl täisnurgi kinnitatud varrega riist vedelate toitude segamiseks ja ammutamiseks'
alggermaani *skulpa-z
vanaislandi skolpr 'õõnespeitel'
rootsi skölp 'õõnespeitel'
norra mrd skolp 'väike õõnestatud puutükk'
taani skulpe 'kaun'
vadja kulppi 'kulp'
soome mrd kulppi 'piimakulp, kauss'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kulp 'kulp'.

silp : silbi : silpi 'väikseim kõnes esinev hääldusüksus'
saksa Silbe 'silp'

sulp : sulbi : sulpi 'kuuma veega ülevalatud aganatest v hekslitest loomasööt; pehme pudrutaoline muda, jää, lumi vms mass'
On arvatud, et eestirootsi laen, ← eestirootsi sulp 'sulp'. Teise võimalusena võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome sulppu 'puru, purustatud aine; õlgedest hobusesööt; jääsupp', isuri šulppia, šulputella 'pladistada'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sulp 'hekslitega segatud (viinapõletus)jäätmed, mida kasutatakse loomasöödana'.

tulp1 : tulba : tulpa 'maasse kinnitatud tugev püstine post; kohakuti üksteise alla paigutatud numbrite, sõnade jms rida'
vanavene stŭlbŭ, stŭlpŭ 'sammas, tugipost'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tȭlpa 'post, tulp, sammas' (← vanema murdekeele variant tülp) ning vadja tulppa 'post, sammas'.

tulp2 : tulbi : tulpi 'liilialiste hulka kuuluv kevadine sibullill (Tulipa)'
saksa Tulpe 'tulp'

tölp : tölbi : tölpi 'tömp, lühikeseks lõigatud, nudi; juhm, rumal, tuim, ilmetu'; mrd 'poolkasukas'
liivi toļp 'nüri, tömp'
soome mrd tölppä 'nüri, tömp; lühike, jässakas, tönts; loll, juhm'
Aunuse karjala tölppü 'punn, prunt, tropp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Osaliselt võib olla mõjutanud saksa Tölpel 'tölplane; kohmakas inimene, käpard, juhmakas'. Soome vastet võib olla mõjutanud rootsi tölp 'mühakas, mats, molkus'.

tülp : tülbi : tülpi 'tönts, väsinud, tuim'
liivi tilp 'nüri, tömp'
vadja tülppä 'halvasti lõikav; nüri, tömp; nürimeelne, rumal, tönts'
soome tylppä 'nüri, tömp'
isuri tülppä 'nüri, tömp; halvasti lõikav'
Aunuse karjala tülppü 'halvasti lõikav'
vepsa ťüpäk 'nüri, tömp; laisk'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest, mis esineb vanemas murdekeeles registreeritud sõnas tülts, tönts.

välp : välba : välpa 'korraline ajavahemik'
● ? soome mrd välppä 'sõelumiseks kasutatav hõre puuliistudest rest'; välppeä 'hõre; lihtne'
Võib olla vana tuletis tüvest väli. Hiiumaalt vanemast murdekeelest registreeritud sõna on võetud kasutusele tehnikaterminina.

õlp : õlba : õlpa 'riidepuu'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast õlgpuu(d), õlg1, puu. Murdesõnal õlpad, õlped (mitm) on tähendus 'kaelkoogud', kirjakeeles võeti tüvi uues tähenduses kasutusse keeleuuenduse ajal.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur