[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 90 artiklit, väljastan 30.

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
?vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
?alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

hangeldama : hangeldada : hangeldan 'äritsema, spekuleerima'
saksa handeln 'kauplema; tingima; toimima'
Häälikuasendus d > g on laenu muganemisel toimunud ilmselt hankima tüve mõjul.

jant : jandi : janti 'sekeldus, askeldus; tembutus; naljamäng'
Tõenäoliselt sõna komejant lõpuosa, mis on iseseisvunud pärast seda, kui laenu hakati tajuma liitsõnana.

jõngermann : jõngermanni : jõngermanni 'väike poiss, jõnglane'
jungermann, jüngermann
jõnglane
saksa junger Mann 'väikemees; noormees'
Laenu muganemisel on esisilbi vokaal reeglipäratult muutunud. jõnglane on tõenäoliselt tuletatud sõnaosast jõng-, kuid võib olla ka eraldi laen, ← saksa Jünglein 'poisike'. Vt ka põngerjas.

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
järel, järk
vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

kadakas2 : kadaka : kadakat 'sakslane olla tahtev, saksik eestlane'
saksa Katensaße 'agulielanik, käsitööline, kelle ainus omand oli vilets majake'
Laenuallikas on liitsõna, Kate 'majake, hütt, (popsi)saun' + Saße 'elukoht, asukoht, ase'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, Katensaße > kadakasaks > kadakas.

kadalipp : kadalipu : kadalippu '16.-19. sajandi peksukaristus, kus pekstav pidi vastastikku rivistatud peksjate vahelt läbi minema'
vanarootsi gatulopp, gatulöp 'kadalipp'
Laenuallikas on liitsõna, vrd rootsi gata 'tänav' ja rootsi lop(p) 'jooks'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, sõna lõpuosa on seostatud tüvega lipp2.

karbus : karbuse : karbust mrd 'meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki; kapuutsi moodi naiste talvemüts'
eestirootsi karbûsa, karbωs 'punasega ääristatud must kapuuts'
baltisaksa Karpuse 'reisimüts, kapuuts'
Sõna võibki olla murretesse laenatud mitmest allikast: Hiiumaal, kus sõna esineb tähenduses 'naiste talvemüts', on tegemist eestirootsi laenuga; mandril aga, kus esineb tähendus 'meeste talvemüts', on tegemist baltisaksa laenuga (ei saa välistada ka laenu soomerootsi murretest, ← soomerootsi karbús, kárbus 'kapuuts').

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

kee1 : kee : keed 'lülidest koosnev v niidile lükitud helmestest kaelaehe'
keed, kei
alamsaksa kede, kedene 'kett'
Laenu muganemisel on sõnakuju keed (mis esineb veel murretes) ekslikult tõlgendatud mitmuse vormina ning moodustatud sellest uus ainsuse vorm kee. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, kett. Vt ka kee2.

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
kirderanniku kehva, kehvä
?alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

kentsakas : kentsaka : kentsakat 'naljakas, veider; imelik, kummaline'
?rootsi skämtsam 'humoorikas, naljakas, naljatlev'
Laenu muganemisel on lisatud liide -kas. On ka arvatud, et sõnas on tüvi kena, millele on lisatud liitelaadne element -ts- või mis on kokku sulanud sõnaga antsakas.

kibu1 : kibu : kibu '(väike) kapp, puunõu'
alggermaani *kippōn-
algskandinaavia *kippō
vanaislandi kippa 'korv'
norra kipa 'vitstest korv, kandmisnõu'
alggermaani *skipa-
algskandinaavia *skipa
vanaislandi skip 'laev'
vanaülemsaksa skif 'laev; anum'
vadja tšippo 'kruus'
soome kippo, mrd kippa 'kapp, kibu; kopsik; kruus'
karjala kippa 'kapp, kibu, laudadest puunõu'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, skandinaavia laen. Murretes on tuntud ka variant kipp. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kippe 'väike ammutamisnõu', eestirootsi kipo 'väiksem jooginõu' ja võib-olla läti mrd ķipa, ķipe, ķipis 'väike ammutamisnõu'. Vt ka kippel.

kobras : kopra : kobrast 'poolveelise eluviisiga näriline (Castor)'
vene bobr 'kobras'
Laenu muganemisel on sõna keskel oleva b tõttu sõna alguses b > k, lisandunud on liide -as.

koni : koni : koni kõnek 'sigaretiots'
vene kónčik 'otsake, otsik'
Sõna tuli esmalt kasutusele sõdurislängis. Laenu muganemisel on vene liide asendunud i-liitega.

koost : koosta : koosta mrd 'puulusikas'
vanavene *kopusta 'segamiskepp või -labidas'
vene mrd kopýstka 'searoka segamise kepp'
Laenu muganemisel on *p vaste vokaalide vahelt kadunud, *kopusta > *kovosta > koost.

krehvtine : krehvtise : krehvtist 'kange, teravamaitseline'
saksa kräftig 'tugev; toitev, rammus'
Laenu muganemisel on saksa liide asendatud ne-liitega.

krussima : krussida : krussin 'kähardama, krussi keerama'
kruusima
alamsaksa krusen 'kähardama, krussima'
Laenu muganemisel on toimunud reeglipäratu vokaali lühenemine ja konsonandi pikenemine. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, krous.

kuller1 : kulleri : kullerit 'kiirkäskjalg'
kuler, kurel, korel
alamsaksa kurēr 'kuller'
Laenu muganemisel on sõnalõpu r-i tõttu sõna keskel toimunud muutus r > l(l).

kupeldama : kupeldada : kupeldan 'kedagi abiellu v seksuaalvahekorda sobitama; millegagi sahkerdama, äritsema'
saksa kuppeln 'ühendama, kokku haakima; paari sobitama, kupeldama'
Laenu muganemisel on lisatud liide -da-.

laen : laenu : laenu 'raha, ese vm, mis on antud kasutada ja mille peab kokkulepitud tähtajaks tagastama; ülevõetud aines v element'
lõunaeesti lain, kirderanniku lain
alggermaani *laiχ(w)na-
algskandinaavia *laiχna
vanaislandi lán 'laen'
vanarootsi lān 'laen'
liivi lainõ 'laenata'
soome laina 'laen'
isuri laina 'laen'
Aunuse karjala laihin 'laen'
lüüdi laihina '(loonus)laen'
Germaani või noorem, skandinaavia laen.

laeng : laengu : laengut 'sihipäraselt paigaldatud plahvatama pandav lõhkeainekogus'
lahing
alamsaksa lading 'laadimine'
Laenu muganemisel on d vokaalide vahelt kadunud. Sama tüvi on laenatud sõnas laad2 ja võib-olla ka sõnas laadik. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste sõnas laadung.

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
?alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
?balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

lehter : lehtri : lehtrit 'allapoole koonusjas hrl toruga lõppev põhjata riist v seadeldis vedeliku, puistaine vms valamiseks väikese avaga mahutisse; kraater, (mürsu)auk'
(t)rehtel, rehter
trehter
alamsaksa trechter 'lehter; ruupor'
Laenu muganemisel on konsonantühend sõna algul lihtsustunud ja seejärel on sõna lõpus oleva r-i mõjul sõna alguses toimunud muutus rl.

liistik : liistiku : liistikut 'naiste pihik, abu'
liivistik, liivistükk, liipstük
alamsaksa līvstück 'pihik, nöörpihik'
Alamsaksa laenuallikas on liitsõna: līf 'ihu, keha' + stücke 'tükk'. Laenu muganemisel on liitsõna teine osis rahvaetümoloogiliselt asendatud (st)ik-liitega.

lirva : lirva : lirva 'liiderlik naine, libu, lits'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et võiks olla koondunud sõnadest libu, lits ja *kurva (← vene kurva 'hoor'); võimaliku vene laenu kohta eesti keeles siiski teateid ei ole.

lohv : lohvi : lohvi 'õhkrehvi sisemine, õhuga täidetav õhukesest kummist rõngas'; kõnek 'voolik'
saksa Schlauch 'voolik'
Otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus au asemel hääldati ou. Laenu muganemisel on häälikud kohad vahetanud: uh > hv.

lõvi1 : lõve : lõve 'gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores'
kirderanniku lovi
?algskandinaavia *kloƀā
vanaislandi klofi 'pragu, lõhe', fjallaklofi 'org, sisselõige mäestikus'
vanarootsi klovi 'lõhutud oks, teivas, puu; lõhe'
?alggermaani *lawwō
vanaislandi logg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
vanarootsi lagg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
soome lovi 'lõhe, pragu, täke'
isuri lovi 'lõhe, mõra'
Kõige tõenäolisemaks on peetud skandinaavia laenu võimalust. Vt ka lõge.

lõõr : lõõri : lõõri 'torujas käik, kanal vms'
röör, rööv
alamsaksa rōr 'pilliroog, roostik; toru', rare 'hingetoru'
Laenu muganemisel on sõnalõpulise r-i tõttu sõna alguses r asendunud l-iga. Murretes on ka asenduseta variant röör.

mees : mehe : meest 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
?alggermaani *mēǥaz
gooti mēgs 'väimees'
vanaislandi mágr 'meessoost hõimlane (mehe-, naisevend, õemees, väimees, äi)'
vanainglise mǣʒ '(mees)sugulane'
liivi mīez 'meessoost inimene'
vadja mees 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
soome mies 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
isuri mees 'meessoost inimene; abikaasa'
Aunuse karjala mies 'meessoost inimene; vennas'
lüüdi miež 'meessoost inimene; abikaasa'
vepsa meź 'inimene; meessoost inimene'
Germaani laenu on peetud küsitavaks häälikulistel põhjustel. Varem arvatud vasted ugri keeltes, nt mansi māńśi 'mansi', ungari magyar 'ungari; ungarlane', on tõenäoliselt teist päritolu.

-moonik : -mooniku : -moonikut liitsõnades kortsmoonik, lõõtsmoonik 'lõõtspill'
saksa Harmonika 'lõõtspill, akordion'
Laenu muganemisel on ära jäetud rõhutu silp.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur