[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

aituma : aituma : aituma (tänusõna, tänamissõna)
aitäh, aitüma
Kuluvorm sõnaühendist aita jumal. aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh. Samalaadsed on ka vene spasíbo 'aitäh', mis on sõnaühendist spasi bog 'päästa, jumal', ja läti paldies 'aitäh', mis on lühenenud sõnaühendist palīdz dievs 'aita, jumal'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lastek aiti, aitä 'aitäh' ning võib-olla ka liivi aītu·māl, aītjumāl 'aitäh; aita, jumal' ja vähemalt osaliselt soome lastek aatti, aitti 'aitäh'.

ehk 'võib-olla, vahest'
vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh1, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

kapsas : kapsa : kapsast 'köögivili ja söödakultuur (Brassica oleracea)'
kapust(as), kapst(as), kapus, kaapsus, kaapsas
vene kapústa 'kapsas'
Murdevariandid peegeldavad sõna muganemisastmeid. Pikavokaalsed variandid võivad olla läti keelest laenatud, ← läti kāposti (mitm) 'kapsas', või vähemalt läti keele poolt mõjutatud.

kiirguma : kiirguda : kiirgun mrd 'heleda, läbilõikava häälega karjuma'
kirema
liivi kirgõ 'karjuda'
soome kirkua 'kiljuda, kriisata, röökida'
Aunuse karjala kirguo 'karjuda; kutsuda; nimetada'
lüüdi kirguda 'karjuda; nimetada'
vepsa kirkta 'karjuda; kutsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et võib olla vähemalt osaliselt germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *skreikan-, *skrīkan-, algskandinaavia *skrīkan, mille vaste on rootsi skrika 'karjuma, kisama'. Sõnas kirema on üldistunud tüve nõrk aste, vrd lõunaeesti kirgma: (ma) kire. Eesti keelest on laenatud vadja kirata 'kireda'. Vt ka kiiratama.

kirik : kiriku : kirikut 'suur (torniga v tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks; (seal peetav) jumalateenistus; jumalateenistusel osalejad; mingi usundi (hrl kristluse) v selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm'
vanarootsi kirkia 'kirik'
vanasaksi kirika, kerika 'kirik'
vadja tšerikko 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
soome kirkko 'kirik(uhoone); kirikuorganisatsioon'
isuri kirkko 'kirik(uhoone)'
Aunuse karjala kirikkö 'kirik(uhoone)'
lüüdi kirkko, kirikkö 'kirik(uhoone)'
saami girku, kirku 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
Sõna on enamasti peetud vanarootsi laenuks, kuid häälikuliselt sobiv laenuallikas on ka ajaliselt varasem vanasaksi (alamsaksa keele eelaste) sõna. Varasemat laenamist (enne Soome ja Eesti ristiusustamist) kinnitab sõna levik idapoolsetes läänemeresoome keeltes. Saami vaste on vähemalt osaliselt soome keelest laenatud.

liipama : liibata : liipan 'jalga järele vedades lonkama; (kergelt) millestki üle tõmbama'; mrd 'ihuma, teravaks tegema'
liipima
alggermaani *sleipan-
alamsaksa slipen 'teritama, ihuma; lihvima; hiilima, roomama, aeglaselt liikuma'
rootsi slipa 'teritama, ihuma; lihvima'
soome liipata 'libiseda, liuguda'
karjala liipata 'kiiresti liikuda'
Eesti vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. Soome sõna on vähemalt osaliselt rootsi laen.

liist : liistu : liistu 'kitsas piklik, hrl õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist vm materjalist kinnitus- v kaunistusriba; õhuke lõik'
alamsaksa liste 'liist, latt, ääris'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi līst '(kingsepa)liist'.

loom : looma : looma 'ühest v rohkemast jäiga kestata rakust koosnev, elutegevuseks orgaanilist toitu vajav, ärritatav ja (vähemalt mõnes arengujärgus) kulgemisvõimeline elusolend' looma

luhva : luhva : luhvat kõnek 'liiderlik naine'
Võib olla vähemalt osaliselt laenatud tüvi, ← saksa luftig 'pealiskaudne, kergemeelne', rootsi luffa 'ringi hulkuma; lonkima'. Vt ka vuhva.

meister : meistri : meistrit 'väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik'
alamsaksa meister, mester 'meister, ülemus, isand; õpetatud inimese, eriti arsti austav tiitel'
Eesti keelest on laenatud vadja meisteri 'meister' ja isuri meisterit (mitm) 'meistrid' ning vähemalt osaliselt eestirootsi mäịstor, maịstor, mäister 'meister', eesti mõju ilmneb eriti tegusõna mäịstor kasutamises, mäịstor hōp 'kokku meisterdama'.

ometi 'ikkagi, siiski, kõigest hoolimata'
liivi umīt, ummit 'ometi, vähemalt'
Võib olla tuletatud vanast soome-ugri o- tüvest moodustatud keskvõrdevormist *ompa-, mille vasted võivad olla ka ersa ombo 'teine, muu' ja mari umbal 'kaugem'. Sama soome-ugri tüvi on tõenäoliselt sõnades olema ja oma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi åmete 'lõpuks, ometi'.

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

plätserdama : plätserdada : plätserdan '(lohakalt, hoogsalt) maalima, pintseldama, värvima; mäkerdama, määrima; pladistama, pläterdama; pätsides midagi vormima, voolima'
Võib olla sama tüvi mis sõnas lätsima. Teisalt võib olla vähemalt osaliselt saksa laen, ← saksa plätschern 'sulisema; pladisema; pladistama'.

põnn : põnni : põnni '(väike) laps'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tõenäoliselt on vähemalt tähendust mõjutanud punn1.

pälvima : pälvida : pälvin 'vääriline olema, ära teenima'; mrd 'simuleerima'
pällima, pellima, pälnmä
?läti pellīt, pelnīt 'teenima'
Vähemalt osaliselt läti laen. Kirjakeeles ja murretes levinud lv-line variant võib olla tekkinud läti päritolu murdesõna pällima ja sõnade palvema, palve, paluma, rahvaetümoloogilisel segunemisel.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
raat-2
vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

redel : redeli : redelit 'kahest tugevast külgpuust ning neid ühendavatest pulkadest koosnev (teisaldatav) ronimisvahend; samalaadne muuks otstarbeks kasutatav riist (vankriredel, rõuguredel, teatud tüüpi söödasõim)'
baltisaksa Reddel, Rettel 'söödasõim; redel; vankriredel'
Eesti keelest võivad vähemalt osaliselt olla laenatud vadja reteli '(rõugu)redel, kärbis; (hobuse)sõim; võre; reekresla; vankriraam, -redel; redel' ja isuri retteeli '(hobuste, lammaste) söödasõim; rõuguredel'.

rehi : rehe : reht ~ rehte 'ruumid v eraldi hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; kuivatatav ja pekstav vili, ühekorraga partele ahetav kogus vilja; viljapeks'
lõunaeesti riih
liivi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
vadja rihi 'elumaja, tare; tuba, eluruum; ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
soome riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
isuri riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis; rehepeks'
Aunuse karjala riihi 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis; rehepeks'
lüüdi riih(i) 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis'
vepsa ŕih́ 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; rehetäis'
udmurdi inši̮r 'viljapeksuplats'
komi ri̮ni̮š 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud vene mrd rej, réja 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks' (← murdevariant rei) ning vähemalt osaliselt baltisaksa Riege, Rige 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks' ja läti rija 'ruum v hoone vilja kuivatamiseks ja peksmiseks'.

ruttama : rutata : ruttan 'kiirustama, tõttama'
vadja ruttaa 'kiirustada; (midagi) kiiresti v kiirustades teha'
soome rutto 'katk; kiire, nobe'; mrd 'äkiline, ägedaloomuline'
isuri ruttaa 'kiirustada'
Aunuse karjala rutto 'äkiline, ägedaloomuline; väga kiire, järsk, ootamatu'; van 'haigus'
lüüdi ruttoi 'ruttu'
saami rohttu 'kiiresti nakkav raske nakkushaigus, katk'
Pite saami rohhtū 'rutt; katk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted (vähemalt tähenduses 'katk') võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

tali1 : tali : tali 'rippuv tõsteseade, mille põhiosa on vints; vähemalt kahest plokist ja trossist v ketist koosnev ülekandemehhanism, liitplokk'
alamsaksa talje 'tõsteseadeldis'
saksa Talje 'tali, liitplokk'
rootsi talja 'tali, liitplokk'
Paljudes keeltes levinud merendustermin pärineb algselt itaalia keelest, ← itaalia taglia 'tali, liitplokk'. Keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

tull : tulli : tulli 'paadi parda küljes olev puupulk v raudhark, millele toetub sõudmisel aer'
rootsi tull 'tull'
alamsaksa dolle, dulle 'tull; teatud tugev puust nael; ümmargune raudvarb, millest tehakse nt naelu'
Arvestades sõna levikut peamiselt kirderannikumurretes, on tõenäolisem laenamine rootsi keelest. Võimalik on ka vähemalt osaline laenamine soome murretest, ← soome mrd tulli 'tull, tullipulk'. Alamsaksa keelest on laenatud murretes üldlevinud samatähenduslik toll.

tuss : tussi : tussi 'tagumik; naise suguelund'
liivi tus '(juukse)tutt, tups'
soome tussu kõnek 'naise suguelund'; mrd 'karvatuust, -tups'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tähenduses 'tagumik' võib vähemalt osaliselt olla rootsi laen, ← rootsi stuss 'tagumik'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tosso 'neitsinahk'.

veidi (väljendab lähemalt piiritlemata vähest määra v hulka) 'natuke, pisut'
On arvatud, et sõnas on vähe tüve reeglipäratu variant.

viima : viia : viin 'lähemalt kaugemale toimetama'
viitma
indoeuroopa *wegh-e, *wegh-o
sanskriti váhati 'vedama; juhtima; koju viima; naiseks võtma'
ladina vehere 'kandma, vedama'
liivi vīdõ 'ära viia, kohale toimetada'
vadja viijjä 'viia, vedada'; veettää 'veeta; viita'
soome viedä 'viia'; viettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
isuri veejjä 'viia'; veettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
Aunuse karjala viijä 'viia; ära viia, ära võtta'; viettiä 'vedada, juhatada, viia; veeta'
lüüdi viedä 'viia'
vepsa veda 'viia'
koltasaami viikkâd 'viia'
ersa vijems 'viima'
mokša vims 'saatma'
udmurdi vaji̮ni̮ 'tooma'
komi vajni̮ 'tooma'
handi wŭ-, wu- 'võtma; ostma'
mansi wiγ- 'võtma; tooma; ostma'
ungari visz 'viima'; vesz 'võtma; ostma'
Vt ka veetlema, veetma ja veimed.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur