[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit, väljastan 30.

ale : ale : alet 'algeline maaharimisviis (maa väetatakse põletatud puude tuhaga)'
?balti
leedu želmuo 'võsu, taim, oras'
läti salms 'õlekõrs'
?alggermaani *χalma-z
vanaislandi halmr 'õled'
vanarootsi halmber 'õled'
soome halme 'alemaa'
Aunuse karjala halmeh 'alemaa'
lüüdi halmeh 'alemaa'
vepsa haumeh 'alepõld, künnimaa'

are : areda : aredat 'selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega'
Võib olla tuletis sõnast aru1.

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
asuma
liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

ebe : ebeme : ebet 'kerge kübe, helves, ude'
?alggermaani *χeuja-, *χeiwa-
vanaislandi 'udusulestik; jume'
fääri hýgg 'õhuke hallituskiht'
norra hy 'udusulestik; hallitus, kirme'
soome hepene 'helves, ebe; õhuke siil v riidetükk, kaunistus, sats'
Sama germaani tüve teisest variandist on laenatud juus ja võib-olla ka ibe. On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

ehe : eheda : ehedat 'keemiliselt puhas, ühest ainest koosnev; rikkumatu'
soome eheä 'terve, ehe; ühtlane; täiuslik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

ese : eseme : eset 'asi; objekt'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõna on olnud soome esine 'asi, ese', mis on moodustatud tüvest esi.

ibe : ibe : ibet 'mulla mineraalsed pisiosakesed'; mrd 'ebe, kübe; lible'
soome hiven 'raas, kübe; veidi, pisut'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas juus. Peamiselt läänemurdes tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses oskussõnana.

ige : igeme : iget 'hambakaela kattev limaskest'
liivi igmõd (mitm) 'igemed'
vadja itšee 'ige; (mitm) lõpused'
soome ien 'ige'
isuri ien 'ige'
Aunuse karjala igen 'ige'
lüüdi igeń 'ige'
vepsa igin 'ige'
? udmurdi an 'lõug', piń an 'ige'
? komi an sõnaühendis piń an 'ige'
ungari íny 'ige; suulagi; maitse'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on läänemeresoome tüve peetud indoeuroopa laenuks tüvest, mille vaste on nt vanaülemsaksa giumo 'ige'.

ike : ikke : iket 'härgadele etterakendamisel juttade abil pähe seotav veopuu'
liivi i 'ike'
soome ies 'ike'
On arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *jĭgo- 'ike'.

ime : ime : imet 'üleloomulik, mõistusega seletamatu v väga üllatav, kummaline nähtus'
liivi im 'ime'
vadja ime 'ime'
soome ihme 'ime; imelik, iseäralik'
isuri ihme 'ime'
Aunuse karjala imehüt 'kurb'
karjala imeh 'ime; naeratus, naer; kurb'
lüüdi imehtuda 'rõõmustada'
saami amas 'imelik, kummaline, võõras'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et (eel)balti laen, ← *ǵn̥-m-, mille vasted on läti zīme 'märk; tunnus' ja leedu žymė 'märk; tunnus; jälg'. Vt ka inimene.

ise : enese ~ enda : ennast ~ end (rõhutab, tõstab esile (vahel juurdemõeldava) põhisõnaga väljendatut) 'just see'; (määrsõnana) 'ilma abita, omal jõul'; (käändumatu omadussõnana) 'erinev, teistsugune'
isik
liivi īž 'ise'
vadja ize 'ise'
soome itse 'ise'
isuri itse 'ise'
Aunuse karjala iče 'ise; inimene'
lüüdi iťš́e 'ise; inimene'
saami (j)ieš 'ise'
ersa 'oma; ise'
mokša 'oma; ise'
mari š- sõnas ške 'ise'
udmurdi ač́- 'ise'
komi ać- 'ise'
lõunahandi is 'hingevari'
mansi is 'inimese vari'
? ungari mrd iz, isz 'igemehaigus; vähk'
Soome-ugri tüvi. Eesti keeles on asesõna vormistik segunenud enese tüvega. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka jukagiiri eiďi 'hea vaim'. Vt ka eisik.

jae 'jaoti, väiksemas koguses, tükiviisi' jagama

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kee1 : kee : keed 'lülidest koosnev v niidile lükitud helmestest kaelaehe'
keed, kei
alamsaksa kede, kedene 'kett'
Laenu muganemisel on sõnakuju keed (mis esineb veel murretes) ekslikult tõlgendatud mitmuse vormina ning moodustatud sellest uus ainsuse vorm kee. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, kett. Vt ka kee2.

kee2 : kee : keed 'köie keere, säie'
Tõenäoliselt tüve kesi variant, mitmuse nimetava vormist keed moodustatud uus ainsuse nimetava vorm. Murretes tähendab kesi ka 'köie keere'. Uue nimetavavormi tekkele on võinud kaasa aidata rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga kee1.

lee : lee : leed 'kolle, tuhkhaud'
leelis, lehelis
?alggermaani *slēđa-z
vanaülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten'
keskülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten; kamin, ahjusuu'
saksa Schlot 'kamin'
liivi līedõg 'kolle, tulease'
vadja leesi 'kolle, tulease; ääs; ahi'
soome liesi 'pliit; kolle, tulease'
isuri leesi 'hõõguvad söed, ahjuesine'
karjala liijos 'ahju tulekolle'
vepsa ľeźi 'kolle, tulease'
Germaani laen on kaheldav, sest tüvi esineb ainult saksa keeles. Tuletist lehelis on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega leht.

loe : loode : loet 'põhja ja lääne vaheline ilmakaar'
liivi lūod 'loe'
vadja loo, looto, looõ 'loe'
soome luode 'loe'
isuri loo(v)e 'loe'
karjala luuveh 'lääs; edel'
lüüdi luodeh 'lääs'
vepsa lode(h) 'loe; lääs'
Võib olla läänemeresoome tuletis. Ilmakaart tähistava sõna esialgne tähendus on võinud olla 'päikese loojumise ilmakaar' ja see võiks olla tuletatud langemist, loojumist, heitmist jms tähistavast tegusõnast, mille kohta teateid ei ole, kuid sama tüvi võib olla sõnas looma või näiteks soome sõnas luo 'juurde'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas looded. Tõusev, üleujutusi põhjustav meri on läänemeresoomlaste asustusalast edelas või läänes ja sellest on saadud ilmakaarte tähendused. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd luodes (vējš) 'loodetuul'. Vt ka looja.

me : me : meid (mitmuse 1. isiku asesõna lühem vorm) meie

ohe : ohte : ohet 'harjasetaoline moodustis kõrrelistel sõkaldel' ohakas

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

see : selle : seda (näitav asesõna)
seal, seni, sest, setu2, siia, siin, siis, siit
liivi se 'see, too'
vadja se 'see, too; seesugune, niisugune'
soome se 'see; tema'
isuri se 'see; tema'
Aunuse karjala se 'see'
lüüdi se 'see'
vepsa se 'see'
ersa śe 'see, too'
mokša śä 'see, too'
? mari seδe 'too, see'
handi śi 'see seal; kohe, siis'
eenetsi seďeo 'see, too'
nganassaani sete 'tema'
? kamassi šē̮ 'too'
Uurali tüvi. Ajaloolised muutevormid on arenenud iseseisvateks sõnadeks: sest, siia, siin, siis, siit on vanad käändevormid. seal on selle tüve vana tuletise *sikä alalütleva käände vorm. setu on vana tuletis. Vt ka kes, mis, sellal, selmet, setu1, sihuke, säherdune.

soe : sooja : sooja 'mõõdukalt kõrge temperatuuriga; südamlik, sõbralik'
?algiraani *(s)tsāyā
pärsia sāya 'vari'
vanaindia chāyā́ 'vari; peegeldus'
vadja sooja 'soe; soojus'
soome suoja 'kaitse, vari, varjualune; sula, sulailm'
isuri sooja 'soe'
Aunuse karjala suojus 'kate, vari, varikatus'
? mari šoj- sõnades šojə̑č́, šojə̑č́ə̑n 'tagant; järel, taga', šojə̑lan 'järele, järel; äärde, juurde'
? udmurdi saj 'vari, kaitse; jahedus'
? komi saj 'kaitse, koht millegi taga'
Laenuallikaks võib olla ka pisut hilisem *sājā. Kaugemate sugulaskeelte tüvi võib olla rööpselt laenatud. Esialgne tähendus on olnud 'kaitse; varjualune'.

te : te : teid (mitmuse 2. isiku asesõna lühem vorm) teie

tee1 : tee : teed 'käimiseks ja sõitmiseks kasutatav pinnaseriba; liikumissuund, marsruut; kuhugi liikumine, kulgemine; abinõu, moodus, võimalus; rada, jäljerida vms'
vadja tee 'tee; teekond, reis'
soome tie 'tee; liikumisjoon, marsruut, teekond; abinõu, vahend'
isuri tee 'tee'
Aunuse karjala tie 'tee; teekond, käik'
lüüdi ťie '(üks) kord', ťiesuar 'teeharu, teelahe'
vepsa ťe 'tee; teekond'
komi tuj 'tee'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka teadma.

tee2 : tee : teed 'teatud igihalja lehtpõõsa kuivatatud lehed ja pungad joogi valmistamiseks; sellest valmistatud jook; muude taimede kuivatatud osad joogi valmistamiseks; kuivatatud v värsketest taimeosadest valmistatud jook'
saksa Tee 'tee'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt hiina keelest (lõunahiina murdest), ← 'tee'.

ude : udeme : udet 'lühike peen karv' udu

uje : ujeda : ujedat 'arglik, häbelik'
soome ujo 'uje; arg, arglik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On oletatud, et soome sõna on tüve uig vaste.

õde : õe : õde 'tüdruk v naine oma vanemate teiste laste suhtes'
kirderanniku ode
On arvatud, et tüve sõtse variant, mis on kujunenud selle laenamisel lõunaeesti murretest läänemurdesse, kust see on levinud teistesse põhjaeesti murretesse. Oletus on kaheldav nii häälikuliselt kui ka tavatu levikutee poolest.

õhe : õheda : õhedat 'suhteliselt väikese ristlõikepinnaga' õhuke

äge : ägeda : ägedat 'äkilise, tormaka loomuga, keevaline; hoogne, kiire; kirglik'
vadja ättšü 'äge, äkiline, keevaline'
soome äkeä 'tige, kuri, vihane, ärritunud'
isuri äkjä 'palav'; ägü 'kuumus; hõõg, lõõm'
karjala äkie 'kuumus, palavus; kuum'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka äkki.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur