[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
õrjetu
soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

kabris : kapri : kabrist 'metskits (Capreolus)' kaber

keris : kerise : kerist 'sauna- v reheahju küttekolde pealne munakivikuhelik leili tekitamiseks'
balti *keri-
läti ceri, ceras 'kivid sauna- või reheahju võlvil, millele (saunas) vett valatakse'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi gur 'ahi' ja komi gor 'keris; ahi'. Eesti keelest on laenatud liivi kerīks 'saunaahi', läti mrd ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši 'keris' ja eestirootsi käris 'ümmargustest kividest võlviga ahi'; kärest 'ümmargustest kividest saunaahi, ahjuvõlv lahtiste kividega selle peal'.

lorris 'nurjas, vussis, untsus, nässus' lora

lörris 'vussis, untsus' lörisema

naeris : naeri : naerist 'juurvili (Brassica rapa)'
lõunaeesti nakõr, nakri, naariss, kirderanniku naur(is)
liivi naggõrz 'kartul'
vadja nagris 'naeris; voki süda; voki kruvi'
soome nauris 'naeris'
isuri nagris 'naeris; voki süda'
Aunuse karjala nagriš 'naeris'
lüüdi nagŕiž, nagriž 'naeris'
vepsa nagŕiž 'naeris'
? handi naχər 'seedripähkel; seedrikäbi; paju vm lehtpuu urb'
? lõunamansi nε̮̄r 'seedripähkel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on läänemeresoome keeltes toimunud tähendusnihe, algne pähkli või käbi nimetus on üle kantud hiljem tundma õpitud põllukultuurile.

nugris : nukri : nugrist mrd 'agar, hakkaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka arvatud, et võib olla tüve nugis reeglipäratu variant.

päris 'täiesti, lausa; õige, üsna, teataval määral; tõeline, tegelik, ehtne' pära

turris '(karvade, okaste vms kohta:) püstises asendis, püsti, harali; ärritatud, vihane, pahur, tige'
soome turri 'sagris, karvane loom; habetunud v sagris juustega inimene'; mrd 'pahur, mossis inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

üpris 'üsna, küllaltki'
On arvatud, et vana omastusliitega vorm tüvest ümber (< *ümperinsäk). Arhailiseks muutunud sõna võeti 19. sajandil kirjakeeles uuesti kasutusele.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur