[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

läbi 'mingi ava, ruumi vm ühest otsast, küljest sisse ja teisest välja; kogu teatava ajavahemiku kestel; mingi seisundi ajal; vahendusel, tõttu, kaudu; katki; otsa(s); mööda(s)'
◊ lävi
● liivi le’b, le’bbõ 'läbi', lä'b 'aken'
vadja läpi 'läbi; otsas, lõpuni; täiesti, üleni', lävi 'lävi, künnis'
soome läpi 'läbi; auk, mulk'
isuri läbi 'läbi'
Aunuse karjala ľäbi 'läbi, kaudu'
lüüdi läbi 'läbi'
vepsa ľäbi 'läbi, kaudu'
Läänemeresoome tüvi, mille vanem tähendus on 'ava'. Vana nimisõna vanad käändevormid on nüüd kasutusel määrsõnana.

nirk : nirgi : nirki 'suvel pruuni-kollast värvi, talvel üleni valge väike saleda kehaga kiskjaline (Mustela nivalis)'
● liivi nirt 'nirk'
soome mrd nirkko, nirkki 'nirk; mütoloogiline olend, kes hammustab lehmi või ennustab nende surma'
karjala van nirkku liitsõnas luminirkku 'nirk'
Läänemeresoome tüvi, mille vasted võivad lisaks olla ka vadja nirkko 'kärss' ja soome nirkko 'sakk' (nirgil on terav koon). Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nirk, nerk, nirrk, nirken, nirkk 'nugis; nirk'.

puha 'täiesti, tervenisti, üleni, kogu ulatuses; ainult, üksnes' puhas

ronk : ronga : ronka 'suur üleni must metalliläikeline lind, kaaren (Corvus corax)'
● liivi kronk 'ronk'
soome ronkkua 'kraaksuda'
Aunuse karjala kronkuttua 'kraaksuda (ronga kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teistes sugulaskeeltes, nt saami ruŋka, ruŋku 'ronk', ning naaberkeeltes, nt leedu krankti 'kraaksuma'.

tõld : tõlla : tõlda 'üleni kinnine (ka allalükatava kattega) neljarattaline hobusõiduk'
○ kirderanniku teld(a), told
← algskandinaavia *telđa
vanaislandi tjald 'seinakate, telk'
rootsi tjäll 'hurtsik'; van 'telk'
● soome telta 'laulatusel noorpaari kohal hoitav kate, baldahhiin'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi täld, tälld, tölld, täll, tällt 'troska, kattega vanker' ja võib-olla läti teldas 'tõld'.

täitsa 'üleni, otsast otsani, läbinisti, mööndusteta, absoluutselt' täis

üle 'millegi pealispinda mööda v selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele'
◊ üldine, üldse, üli-, üllitama
● liivi i’ļ 'üle; jooksul; eest'
vadja ülees 'üles, ülespoole'; üli 'üle, üleni'
soome ylä- 'üla-'; yli 'üle'
isuri ülä- 'üla-'; ülös, üllää 'üles'
Aunuse karjala üli 'üle, läbi'; ülen 'väga'
lüüdi ülen 'väga, liiga'; ülähän 'üleval'
vepsa üläh 'ülaosa'; ülez 'üles'
saami allin 'üleval, kõrgel'
ersa veľďe 'kaudu, abil'
mokša veľďä 'tõttu; abil; järgi'
mäemari βǝl- 'üleval, üles'
udmurdi vi̮l 'pind, pealmine osa; pealmine'
komi vi̮le̮ 'peale; üles'
? mansi alγa 'vastuvoolu, ülesvoolu'
neenetsi ńi’ 'peale'
eenetsi ńi’ 'peale'
nganassaani ńi 'peale'
sölkupi innä 'üles; peale'
kamassi nigində 'peale; üles'
Uurali tüvi. üllitama on 1920. aastatel kirjakeeles loodud reeglipäratu tüvemuutusega tuletis. Vt ka ülbe, üllas, üllatama, ürp.