[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

vigel : vigla : vikla 'hang, hark'; mrd 'kahvel'
← vanavene *vidla, mrd *vigla 'hark'
vene vílka 'kahvel'
Otseseks laenuallikaks on olnud vanavene sõna Pihkva murdevariant, kus oli toimunud häälikumuutus -dl- > -gl-.