[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rüpp : rüpe : rüppe 'alakeha ja reite kujundatud nurk istumisel, süli; üsk, emaihu; seeliku, särgi v põlle ülestõstetud alaosaga kujundatud ruum millegi hoidmiseks, kandmiseks'
● liivi rip, rüp 'rüpp, süli'
vadja rüppü 'hõlm'; rüppüü 'rüppe, sülle'
soome ryppy 'korts, kurd, volt'
isuri rüppü 'süli, hõlm'
Aunuse karjala rüpisti (lihtmineviku ains 3P) 'kortsutada'; rüpistü- 'küüru v kägarasse tõmbuda'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.