[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pung1 : punga : punga 'kõrgemate taimede võsu alge; vegetatiivselt paljuneva organismi kehal uueks isendiks arenev väljasopistis'
● liivi būnga 'mugul, väike väljaulatuv osa; turse'
soome mrd punkea 'ümar, lopsakas, paks'
karjala punka 'kõveraks paindunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla vanem, soome-ugri tüvi, mille vasted on saami boggi 'paks (lühike) inimene', buggi 'kühm, küür; küürakas', ersa pokoľ 'klomp; klimp; tükike', mokša pokǝľ 'klomp; klimp; tükike', komi bugi̮ľ 'küür; pallitaoline moodustis', mansi pɔ̅χləp 'nööp, nupp', handi pŏŋkəḷ 'puupahk; oksa v tohu kühm (puul)', ungari bog 'sõlm; pahk'.

pung2 : punga : punga van 'rahakott'
← alamsaksa punge 'tasku, väike kott'
← rootsi pung 'rahakott, kukkur; tubakakott'
Eesti keelest võivad olla laenatud liivi pūnga 'tasku, kott' ja soome mrd ponko liitsõnades ponkonahka 'hülgenahk, millest tehakse tubakakotte', tupakkaponko 'hülgenahast tubakakott, mis tõmmatakse nööriga kinni'. Vt ka tengelpung.