[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mänd1 : männa : mända 'toidu segamise v kloppimise riist'
← balti
leedu mente 'kellu; laba'
läti mente 'segamisriist; aer; väike kartulivõtmislabidas'
● vadja mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
soome mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
Vt ka mänd2.

mänd2 : männi : mändi 'igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega okaspuu (Pinus)'
● liivi mänd 'noor mänd'
vadja mäntü 'mänd, mastimänd'
soome mänty 'mänd'
isuri mändü 'kidur mänd'
Aunuse karjala mändü 'jändrik, kõva, vaigune (mänd); jändrik mänd'
lüüdi mänd 'mänd'
vepsa mänd 'soos kasvav männik; (männi) pehme maltspuit'
On arvatud, et tuletis tüvest mänd1, see tööriist tehti enamasti noore männi ladvast. Esialgne tähendus on olnud 'noor mänd'. Männi vana nimetus pedajas on säilinud peamiselt Lõuna-Eestis. Vt ka mänsak.