[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mulk1 : mulgi : mulki 'Mulgimaa põliselanik, sealt pärinev isik'
← läti muļķis, muļķe 'narr, lollpea'
Tõenäoliselt levis sõna esialgu ainult Mulgi murdes tähenduses 'lollpea' ja hõimunimetuseks kujunes hiljem Mulgimaa naaberaladel.

mulk2 : mulgu : mulku 'läbiv auk, avaus; rõhtlattidega suletav avaus taras'
● liivi mulk 'läbikäiguava taras, värav'
soome mulkku 'värav'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla ka vadja mulkku 'peenis', soome mulkku 'peenis', isuri mulkku 'peenis', Aunuse karjala mulkku 'mehe v isaslooma suguelund, munand; kalamari, kala munasari', vepsa muu̯kūńe 'munandikott'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Mulk 'rõhtlattidega suletav avaus taras' ja võib-olla ka läti mrd mulka 'lattidega avaus taras; madalam koht aiast üle käimiseks'.