[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lood1 : loodi : loodi 'endisaegne raskusmõõt; veekogu sügavuse mõõtmise seade, riist püst- v rõht-, harvemini ka kaldsihi määramiseks v kontrollimiseks'
← alamsaksa lōt, lode 'plii, -kuul; lood mere sügavuse v vertikaalse joone mõõtmiseks; pool untsi; münt'
Samatüveline tegusõna loodima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa loden 'loodima'.

lood2 : loo : loodu 'õhukese v puuduva pinnakatte ja mullakihiga paepealne ala, alvar; (puudeta) saareke, laid'
● vadja looto 'kari, rahu, meremadalik'
soome luoto 'laid; kivine v kaljune koht põllul'
isuri loodo 'laid, kari'
Aunuse karjala luodo 'veealune kalju; madalik, rahu'
lüüdi luod 'laid'
vepsa lodo 'madalik järves, jões'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *flōđō, mille vaste võib olla nt vanaislandi flúð 'nähtamatu kalju, kari'. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas looded.