[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
◊ kargutama
● liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.