[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaluma : kaluda : kalun 'nahka siledaks kaapima'
← alggermaani *klawan-
vanaislandi klá 'hõõruma, kratsima'
rootsi klå van 'sügama, kratsima'
● vadja kaluta 'närida, järada'
soome kaluta 'närida, järada'; mrd 'hõõruda; noomida, tänitada'; kalvaa 'närida, järada; hõõruda; vaevata'
Aunuse karjala kaluta 'närida, järada'
Läänemeresoome keeltes on laenatud tüves kõigepealt häälikud kohad vahetanud (niisugust vanemat tüvekuju esindab soome kalvaa), hiljem on tüvi veelgi lihtsustunud (> kalu-).