[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hüüdma : hüüda : hüüan 'hõikama, valju häälega käsku, kutset vms edastama; hõigates kutsuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase tagavokaalse läänemeresoome tüve vasted on soome huutaa 'hüüda; karjuda, kisada; hõikuda; röökida; unnata', isuri huutaa 'hüüda, karjuda', karjala huutoa 'hüüda, karjuda; peksta'. Läänemeresoome tüve on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *hūta, mille vaste on nt gotlandi huti 'hüüdma, karjuma'.