[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

astja : astja : astjat 'kolme jalaga ümmargune v ovaalne puunõu leivataigna, kalja, liha vms jaoks'
● vadja astia 'astja, tõrs, vaat'
soome astia 'nõu, anum'
isuri astia 'nõu, anum'
Aunuse karjala aste, astii 'nõu, anum'
lüüdi ašťš́ 'nõu, anum'
vepsa asťii̯ 'nõu, anum; praam, lodi'
Läänemeresoome tüvi.

helmes : helme : helmest 'ehteks kasutatav ümmargune, ovaalne v muukujuline kunstlik pärl'
● liivi eļm, ēļmaz 'merevaik; helmes'
vadja elmi 'helmes; (väike) klaaspärl, kudrus'
soome helmi 'pärl; helmes; piisk, pisar; tilk'
isuri helmi 'helmes; pärl'
Aunuse karjala helmi 'helmes'
lüüdi hölmü 'helmes'
Läänemeresoome tüvi. Tüvi tähistas algselt merevaiku või sellest tehtud helmeid.

kakk1 : kaku : kakku 'öökull'
● vadja kaakko 'öökull', maľľokaakko, maľľakaakko 'kassikakk'
soome mrd kako 'kassikakk; loll, rumal'
isuri kakku liitsõnas mali-, maljakakku 'teatud kakuline'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud kakk2: öökullil on ümmargune, leivakaku taoline pea. Vadja, soome ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud.

kakk2 : kaku : kakku '(ümmargune) leiva- v saiapätsike'; mrd 'pirukas'; lastek 'leib'
○ kirderanniku kakku
← algskandinaavia *kakō
vanaislandi kǫku- liitsõnas kǫkukorn 'väike kook'
vanarootsi kaka 'kook'
rootsi kaka 'kook; küpsis; (ümmargune) leivapäts'
● liivi kak 'kook'
vadja kakku, kakko 'pannkook; pätsike, karask, käkk'
soome kakku 'kook; leivapäts'; mrd 'võileib'
isuri kakku 'väike õhuke leib; ahjusuul rukkitainast küpsetatud tainatükk'
Aunuse karjala lastek kakku 'kartul; leib'
Laenuaega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla skandinaavia või noorem, vanarootsi või rootsi laen. Teiste läänemeresoome keelte vasted on sel juhul rööplaenud või osaliselt üksteistelt laenatud. Vt ka kakar, kakk1.

kapp1 : kapa : kappa 'puunõu ühe pikema küljelauaga, kust kinni hoida; endisaegne mahumõõt'; mrd 'teatud pinnamõõdu ühik'
○ kirderanniku kappa
← alggermaani *skapa-
vanasaksi skap 'anum, nõu'
saksa mrd Schaff 'ammutamisnõu; toober; vilja-astja'
● vadja kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'
soome kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'; van 'teatud pinnamõõt'
isuri kappa 'mahumõõt; väike lohk; suur viljavihkude kuhi rehes'
Aunuse karjala kappu 'mahumõõt; haavapuust ümmargune kaaneta vakk'
lüüdi kappe͔ 'mahumõõt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kap 'ühe pikema küljelauaga puunõu' ning eestirootsi kapp 'ühe pikema küljelauaga puunõu'.

katel : katla : katelt 'pliidi sisse müüritud ümmargune keedunõu; suur pada, üldse suurem seade millegi keetmiseks vm; aurugeneraator'
← alggermaani *katila-z
gooti katilē (mitm omastav) 'katel, pada'
vanaislandi ketill 'katel, pada'
vanarootsi kätil 'katel, pada'
● liivi kaţļā 'katel, pada'
vadja kattila 'katel, pada'
soome kattila 'katel, pada; pott, kastrul; aurukatel'
isuri kattila, kattala 'katel, keedunõu'
Aunuse karjala kattil 'katel, sangaga keedunõu, pada'
lüüdi kaťťil 'katel, sangaga pada'
vepsa kaťil 'katel, pada; ämber'

kauss : kausi : kaussi 'savist, klaasist vm materjalist ümmargune v ovaalne sügav(am) nõu harilikult toitude säilitamiseks v serveerimiseks'
← läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
On ka arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kouwese, kouwesche, kauseke '(suur) kauss'. Varem on laenatud tüve balti vaste, kahv. Eesti keelest on laenatud soome mrd kaussi 'kulp, kopsik'.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kepp : kepi : keppi 'käes hoidmiseks sobiv peenemast puutüvest, oksast vm materjalist ümmargune varb'
← eestirootsi käpp 'kepp'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ķepe, ķepis 'kepp'.

kera : kera : kera 'ümmargune pallikujuline keha'; mrd 'rull, rõngas'
◊ kerima
● liivi kierā 'kera'
vadja tšerä 'kera'
soome kerä 'kera'
isuri kerä 'kera'
Aunuse karjala kerä 'kera; kapsapea'
lüüdi kerä, kera 'kera; kapsapea'
vepsa kera 'kera; kapsapea'
ersa kiŕe 'kera'
mokša kəŕńä 'kera'
? handi kăr 'kindlaarvuline nahkade kimp (10 v 100 oravat, 10 rebast), kalade kimp'
? mansi kwāräk 'kimp, kera'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi.

klahv2 : klahvi : klahvi 'muusikariista plaadike, millele vajutamisel tekib kindla kõrgusega heli; paljude masinate, aparaatide vms ümmargune v ruudukujuline detail, millele kasutamisel sõrmega vajutatakse, sõrmis'
← saksa van Klave 'klahv'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kḷaff 'klahv'.

kolju : kolju : koljut 'saani v sadula etteulatuv osa; pealuu'
◊ kolu1
● liivi kōļ 'rõngas, võru'
vadja koľľo 'sadulakolju'
soome mrd kolju 'sadulakolju, sadulakaar'
Aunuse karjala koľľu 'peasuurune ümmargune asi'; kuľľukku 'kolju'
karjala kalju 'kolju'
lüüdi koľľu 'koodi kolk'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on tähenduses 'pealuu' kasutusel keeleuuenduse ajast alates. Vt ka kolp.

kopsik : kopsiku : kopsikut 'ümmargune (plekk)nõu'
○ kopsikas, kupsik
← vene kóvšik 'kulbike, kopsik'

kukkel : kukli : kuklit 'väike ümmargune saia-, harvemini leivapätsike'
← baltisaksa kuckel 'väike leib'
← läti kukulis 'väike ümmargune leib'
Baltisaksa sõna on läti keelest laenatud. Eesti keelde on sõna arvatavasti laenatud baltisaksa murdest.

kumm3 : kummi : kummi 'ühest puust õõnestatud anum'; mrd 'sump'
← alamsaksa kumme 'ümmargune, sügav anum'

käkk : käki : käkki 'tihkest taignast (keedetud) piklik v ümmargune pätsike'; kõnek 'kehvasti valmistatud asi, vusserdis'
● liivi käk sõnaühendis jei käk 'jäätükk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama, mis sõnas kägar. Lähedane tüvi on nt köks. Eesti v liivi keelest on laenatud läti mrd ķeķe 'verikäkk'.

mumm2 : mummu : mummu 'suurem ümmargune täpp; nupuke, nups'
● liivi mūma (osastav mummõ) 'sääremari; kalamari'
isuri mummukkaine 'konnapoeg, kes ei ole veel täielikult välja arenenud'
karjala mummero 'väike laps v loom; kohmitseja', mummoi 'raas, iva; tükike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis mumm1.

muna : muna : muna 'valminud munarakk koos seda ümbritsevate kestadega; kodulindude muna; miski ovaalne, ümmargune v kerajas'
◊ munn
● liivi munā 'muna; munand'
vadja muna 'muna; kartul; munand; paise, mull'
soome muna 'muna; munand'
isuri muna 'muna; munand; kühm, tomp'
Aunuse karjala muna (mitm) 'munand; muna'
lüüdi muna 'peenis'
vepsa muna 'muna'
saami manni, monni 'muna'
ersa mona 'munand'
mokša mona 'munand'
mari muno 'muna; (putuka) vastne, tõuk'
handi muṇ, mǫṇ 'peenis; munand'
mansi mōn 'munand', muŋi 'muna; munand'
ungari mony 'muna; munand; peenis'
eenetsi mona 'muna'
nganassaani mǝnu 'muna'
sölkupi manǝ 'peenis'
kamassi muńə̑j, muńuj 'muna'
Uurali tüvi. munn on tüvevariant, kus n on reeglipäratult pikenenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd munnit (mitm) 'mehe suguelundid' ja läti mrd munni (mitm) 'mehe suguelundid' (← munn).

mõhk2 : mõhe : mõhke 'hrl kolme jalaga ovaalne v ümmargune kaanega suletav puunõu leivataigna tegemiseks, leivaastja'
Võib olla sama tüvi mis mõhk1, sest nõusid tehti ka puu pahkadest.

nott : noti : notti 'ümmargune puupakk, puutomp, ront'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

pabul : pabula : pabulat 'väike ümmargune ese; väike'
● vadja papalo '(lamba, jänese jne) väljaheide, pabul'
soome papana 'ümar ese v olend; väljaheide, pabul', mrd papelo, papalo 'väljaheide, pabul'
isuri pappaala '(loomade) väljaheide'
Aunuse karjala pabelo 'kera, pallike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

pall : palli : palli 'ümmargune põrkav ese; selletaoline moodustis'
← alamsaksa bal 'pall; päkk, ümarus jalal ja käel; (kauba)pall, komps'
← saksa Ball 'pall; kera'

piip : piibu : piipu 'uimastusaine, hrl tubaka suitsetamise riist, millel on ümmargune kaha ja õõnes vars'
← rootsi pipa 'piip; vile; (relva)toru; lõõr'
On peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa pipe 'piip; toru; toruluu; muusikainstrument; vedelikumõõt'. Rootsi keelest laenamist peetakse tüvevokaali -u pärast tõenäolisemaks. Vt ka piibe-.

piisk : piisa : piiska 'väike ümmargune v pirnjas vedeliku osake, tilk; natuke, veidike (hrl joodava vedeliku kohta)'
● liivi pīsk 'tilk, piisk'
soome mrd piiska 'vihmapiisk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On arvatud, et soome ja eesti-liivi sõnad võivad olla rööpselt tekkinud.

pill2 : pilli : pilli 'väike ümmargune ravimkuulike seespidiseks tarvitamiseks, tablett'
← alamsaksa pill(e) 'ravimkuulike'
← saksa Pille 'ravimkuulike'

puhev : puheva : puhevat 'kohev'
● soome mrd puhea 'lopsakas; kohev'
karjala puhakka 'uhke; ümmargune'
lüüdi puhauz 'turse, paistetus'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas puhuma.

rõõsk : rõõsa : rõõska 'hapnemata, värske; roosakas, rõõsa koore karva hele; värske, värskendav; jämedast nisujahust ja rõõsast koorest valmistatud madal ümmargune leib'
○ kirderanniku rieska, roesk
← balti
leedu prėskas 'hapnemata; värske; mage'
● liivi rȭskõ 'hapnemata, käärimata, värske'
vadja rõõska 'hapnemata, värske'
soome rieska 'hapnemata, värske, vastlüpstud; hapnemata, värske, vastlüpstud piim; karask, hapendamata leib, rõõsk; ahjupuder'
isuri reeska 'teatud küpsetis (? karask, rõõsk); värske, vastlüpstud (piim)'
Aunuse karjala riesku 'hapnemata, värske; hapendamata leib, karask; hapnemata tainas'
lüüdi riesk 'hapnemata, värske (piim, leib), koorimata (piim)'
vepsa resk 'hapnemata, värske (piim, leib, tainas); noor (mets)'

rääts2 : räätsi : räätsi mrd 'vitstest, juurtest v peergudest madal korv'
○ räits
◊ rääts3
← läti mrd kriecis 'laastudest korv; ümmargune puust jahu- v teraviljanõu'
rääts3 on erineva tüvevokaaliga ja tähenduslikult eristunud tüvevariant.

seib : seibi : seibi 'poldi- v kruvipea v mutri alla pandav kettakujuline lame auguga detail; (ümmargune) liistak mingit ainet'
○ seiv, seip
← saksa Scheibe 'ketas; viil, liistak; seib'

sõõr : sõõri : sõõri 'ring, ümmargune asi v moodustis; ringjoonekujuline moodustis'
○ lõunaeesti tsõõr
● ? soome siera 'kõvasi, luisk'
? isuri seera 'kõvasi, luisk'
? karjala siera 'kõvasi, luisk'
? lüüdi sier(e͔) 'kõvasi, luisk'
? vepsa ser 'kõvasi, luisk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna vaste on liivi sȭŗ 'keraks mässitud puutoht' ja tüvi on sama mis sõnas sõõre1. On arvatud veel, et sama tüvi mis sõnas sõõrduma ja/või sõõrd.

taldrik : taldriku : taldrikut 'madal ümmargune (v ovaalne) lauanõu toidu söömiseks ja serveerimiseks; seda meenutav ese'
○ tadrek, taldrek(as), talrek, tan(d)rek, tardlik
← rootsi tallrik, mrd taldrik, taldrėk 'taldrik'
← alamsaksa talloreken 'taldrikuke'
Rootsi sõna on häälikuliselt lähedasem, kuid on peetud võimalikuks, et eesti ja rootsi sõnakuju on alamsaksa sõnast lähtudes rööpselt kujunenud.