[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jumisema : jumiseda : jumisen 'kõmisema; ümisema'
● soome mrd jumista 'kõmiseda, müriseda, tümiseda'
Aunuse karjala jumišta 'kõmiseda, müriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on soome jymistä 'kõmiseda, müriseda, tümiseda' ja Aunuse karjala jümištä 'müriseda'.

jõma : jõma : jõma 'ebaselged hääled, ebaselge kõmin'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kõmama, pomisema ja ümisema.

laulma : laulda : laulan 'teatud rütmi ja kõrgusega helide jada kuuldavale tooma'
◊ laulatama
● liivi loulõ 'laulda', lōlatõ 'laulatada'
vadja laulā 'laulda'
soome laulaa 'laulda'
isuri laulaa 'laulda'
Aunuse karjala laulua 'laulda'
lüüdi laulada 'laulda'
vepsa loulda 'laulda', launda 'kireda, laulda'
saami lávlut 'laulda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lāḷ 'trallitama, laulda ümisema; lällutama; kisama'; löol 'trallitama, laulda ümisema' ja võib-olla ka läti laulāt 'laulatama'.

lullitama : lullitada : lullitan 'logelema, jõude elama, muretult ja lõbusalt aega veetma; vibreerivalt, tooni vaheldades häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lällama. Lähedast Võru murde sõna lullutam(m)a 'last magama äiutama, laulu ümisema' on peetud vene laenuks, ← vene ljuljúkat’ 'äiutama, lullutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski keeltes: soome lulla 'häll', lullata, lullia 'uinutada, kussutada, kiigutada' (võivad olla laenatud rootsi keelest); Aunuse karjala lulluo 'lobiseda, karjuda', rootsi lulla 'tuikuma, vaaruma; äiutama', saksa lullen 'äiutama; uinutama, vaigistama'.

mõmisema : mõmiseda : mõmisen 'madalaid ebaselgeid häälitsusi kuuldavale tooma'
◊ mõmm
● soome mumista 'mõmiseda, pomiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jõma, kõmama, pomisema, ümisema, mumm1, mömm.

põmisema : põmiseda : põmisen 'kõmisema, mürisema; (pahaselt) pomisema v ümisema' pomisema

sumama : sumada : suman 'kahlama, sumpama; hoogsalt, rohmakalt tegema; sumisema, suminal rääkima'
◊ sumisema,summima
● vadja šumisa 'kahiseda, kohiseda, sumiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
Aunuse karjala šumi- 'mühiseda, kahiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, surisema, sumpama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt vene šumét’ 'mühisema; kolistama; lärmama', saksa summen 'ümisema; sumisema, kumisema'. Vene keel võib olla osaliselt mõjutanud vadja, karjala ja lüüdi vasteid.

ühmama : ühmata : ühman 'hooletult ning ebamääraselt midagi ütlema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ümisema.

ümisema : ümiseda : ümisen 'vaikselt ebamääraselt häälitsema; pomisema'
● vadja hümmisellä 'väriseda, võbiseda'
soome hymistä 'ümiseda, sumiseda; pomiseda'
isuri hümissä 'ümiseda, sumiseda; kumiseda'
Aunuse karjala hümištä 'ümiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jõma, kõmama, mõmisema, pomisema ja ühmama.

ürisema : üriseda : ürisen 'urisema, jõrisema'
○ lõunaeesti hürisemä, hürrämä
◊ üratama
● soome hyristä 'vuriseda; ümiseda; nurruda'
Aunuse karjala hürištä 'vuriseda; sumiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jorisema, mörisema, müra, urisema, õrisema, örisema ja ümisema.