[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
? ← saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
? ← rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
◊ naaldama, najal
● liivi no’jjõ 'end millegi vastu toetada', no’jjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

umbes 'kinni, täis, liikumist takistav; mitte päris täpselt'
← alggermaani *umbi
rootsi om 'ümber; kohta'
saksa um 'ümber; kohta'
● liivi umbõ 'umbes; pealiskaudselt'
vadja umpi- 'umbne, umb-'
soome umpi- liitsõnas umpihanki 'suur lumehang'
isuri umbi 'suur lumehang'; umpee 'kinni'
Aunuse karjala umbi- 'suur lumehang', umbeh 'umbe'
lüüdi umbes 'umbes, kinni'
vepsa umbes, umbhe 'kinni'
saami oaba, oba 'kogu, üsna'
Samast germaani allikast võib olla laenatud ka ümber. Vt ka ümmik.

ümber 'millegi kui keskpunkti suhtes ring- või pöörlemisliikumises; ümbritsevas asendis; umbes, ringis; paiku; kestel; pikali, kummuli; teistsuguseks'
◊ ümar, ümmardama, ümmargune
? ← alggermaani *umbi-
saksa um 'ümber; ajal, paiku; võrra; eest; ligikaudu, umbes'
rootsi om 'ümber; pool; poole; ajal; kohta; ringi; uuesti'
● liivi immõr 'ümber; ligikaudu'; immõrgouţlimi 'ümmargune'
vadja ümpäri, ümperitsee 'ümber'; ümmärkõin 'ümmargune'
soome ympäri 'ümber; ringi'; ymmyrkäinen mrd 'ümmargune'
isuri ümpäär 'ümber'; ümmürkäine 'ümmargune'
Aunuse karjala ümbäri 'ümber; üle; ligikaudu'
lüüdi ümbäŕ(i) 'ümber; üle'
vepsa ümbri 'ümber; ligikaudu; üle'
Samast germaani allikast on laenatud ka umbes. Tuletise ümmardama tähendus oli algselt 'ootavalt või teenides ümber isanda käima'. Eesti keelest on laenatud liivi immõrtõ 'ümmardada'. Vt ka üpris.