Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 20 artiklit
haavel : haavli : haavlit 'ümar pliikuulike väikeulukite laskmiseks'
← saksa Hagel 'rahe; jämedad haavlid'
Vanemast murdekeelest on kirja pandud ka laenuallikale lähem variant haagel.
jumikas : jumika : jumikat 'jäme asi; sitkevarreline lillade korvõisikutega rohttaim (Centaurea scabiosa)'
◊ jumitu
● ? soome jumi 'toonesepp'; van 'inimesi ründav kuri vaim'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt jump. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna jumm 'lühike ümar ja jäme asi', millest liitega -tu on moodustatud jumitu. Vt ka jõmm.
junn : junni : junni 'pikergune jäme tükk, sellise kujuga asi (sageli väljaheidete kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lõunaeesti murdesõnas juna 'väike ja ümar ese v olevus', selle läänemeresoome vasted on soome juna 'rong'; mrd 'rida, rodu; laisk' ja Aunuse karjala juna 'kaan; silm (kalalaadne) [?]; rida'.
lopergune : loperguse : lopergust 'ebakorrapäraselt ümar' loppis
mugul : mugula : mugulat 'juure v varre lihakas toitainerikas paksend; miski ümar v mügarjas'
● vadja mukkura '(kala)mari'
soome mukula 'mugul; põnn, põngerjas', mukura 'kühm, muhk, pahk; kamakas'
isuri mukkura 'kalamari'
karjala mukura 'ümar ese, mägi vms; suure kõhuga loom', mukkula 'muhk, kühm, tomp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mari muγə̑l 'pahk, käsn' on ilmselt rööpselt kujunenud häälikuliselt ajendatud tüvi.
mügar : mügara : mügarat 'kühmuke v ümarjas moodustis'
● liivi migām, mügām 'sõnniku-, porihunnik'
soome mykky, mykkyrä 'komps, pamp; pundar', mykyrä 'linakimp; kühm, pamp; väike ümar inimene'
Aunuse karjala mügüri 'ümar; eenduv, väljaulatuva osaga', mükküri 'lühike vilgas inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.
nubul : nubula : nubulat 'pabul, mugul; kerake, nupuke'
● soome nupu, nupula, nupura 'väike ümar kivi'
Aunuse karjala ńupukku 'nupp'
lüüdi ńubuŕ 'takja- v ohakanupp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka nupp.
nöps : nöpsi : nöpsi 'nööp; väike ja ümar, armas, kena'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt nöbi. Võib ka tõlgendada tüve nööp variandina, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.
pabul : pabula : pabulat 'väike ümmargune ese; väike'
● vadja papalo '(lamba, jänese jne) väljaheide, pabul'
soome papana 'ümar ese v olend; väljaheide, pabul', mrd papelo, papalo 'väljaheide, pabul'
isuri pappaala '(loomade) väljaheide'
Aunuse karjala pabelo 'kera, pallike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.
pamp : pambu : pampu 'mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl pehmeid esemeid, komps'
● ? liivi pāmpa 'pats, palmik'
soome pamppu 'midagi ümarat (lühike täidlane inimene, kartuli vili vms); hundinuia tõlvik; äss, tuus, boss'
isuri pamppu 'lume- v savipall'
karjala pamppu 'väike ümar laps'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on võinud mõjutada rootsi pamp 'paks inimene; boss'. Vt ka mampel, pampel.
pireke : pirekese : pirekest mrd 'natuke'
● ? liivi pirā 'ümar tükk; lamba-, jänese-, kitsepabul; kuivanud okas'
? soome van srmt pira 'raas, kild'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka kaugemates sugulaskeeltes, udmurdi pi̮ri̮ 'raas, kild, tükike', handi pǝ̑r 'raas, kild, tükike'.
polt : poldi : polti 'pea ja keermestatud otsaga varb millegi kinnitamiseks mutri abil'
← alamsaksa bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks; ahel, jalaraud'
Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd poltti 'polt, suur nael; kumer raud, mille otsad on löödud puitu'.
pomm : pommi : pommi 'metallkesta ja süüteseadeldisega lõhkekeha; ümar v piklik (raske) ese'
← saksa Bombe 'pomm'
prullakas : prullaka : prullakat 'priske, ümar'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pull2, prunnakas. Mõjutada on võinud samatähenduslik trullakas, rull.
pung1 : punga : punga 'kõrgemate taimede võsu alge; vegetatiivselt paljuneva organismi kehal uueks isendiks arenev väljasopistis'
● liivi būnga 'mugul, väike väljaulatuv osa; turse'
soome mrd punkea 'ümar, lopsakas, paks'
karjala punka 'kõveraks paindunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla vanem, soome-ugri tüvi, mille vasted on saami boggi 'paks (lühike) inimene', buggi 'kühm, küür; küürakas', ersa pokoľ 'klomp; klimp; tükike', mokša pokǝľ 'klomp; klimp; tükike', komi bugi̮ľ 'küür; pallitaoline moodustis', mansi pɔ̅χləp 'nööp, nupp', handi pŏŋkəḷ 'puupahk; oksa v tohu kühm (puul)', ungari bog 'sõlm; pahk'.
teivas : teiba : teivast 'latist lühem ümar tarbepuu; püst- v rõhttara vitstega ühendatud paariline tugielement'
○ lõunaeesti saivass, saibass
← balti
leedu stiebas 'mast; kõrs, vars'
läti stiba 'vits, varb'
● liivi tāibaz '(aia)teivas, latt'
vadja seiväs 'teivas'
soome seiväs 'teivas; varras; latt, roovik; kärbis'
isuri seiväs 'teivas'
Aunuse karjala seiväs 'teivas'
lüüdi šeibäz 'teivas'
vepsa sii̯baz 'teivas'
trull : trulli : trulli 'väike ümar olend v ese; (keha)vormidelt ümar, paks'; mrd 'rull' rull
ubin : ubina : ubinat mrd 'õun'
Peetud tuletiseks tüvest uba, mille algne tähendus võis olla 'väike ja ümar ese'. Vt ka uibu.
ümar : ümara : ümarat 'ringi-, sõõri- või kerakujuline' ümber
ümber 'millegi kui keskpunkti suhtes ring- või pöörlemisliikumises; ümbritsevas asendis; umbes, ringis; paiku; kestel; pikali, kummuli; teistsuguseks'
◊ ümar, ümmardama, ümmargune
? ← alggermaani *umbi-
saksa um 'ümber; ajal, paiku; võrra; eest; ligikaudu, umbes'
rootsi om 'ümber; pool; poole; ajal; kohta; ringi; uuesti'
● liivi immõr 'ümber; ligikaudu'; immõrgouţlimi 'ümmargune'
vadja ümpäri, ümperitsee 'ümber'; ümmärkõin 'ümmargune'
soome ympäri 'ümber; ringi'; ymmyrkäinen mrd 'ümmargune'
isuri ümpäär 'ümber'; ümmürkäine 'ümmargune'
Aunuse karjala ümbäri 'ümber; üle; ligikaudu'
lüüdi ümbäŕ(i) 'ümber; üle'
vepsa ümbri 'ümber; ligikaudu; üle'
Samast germaani allikast on laenatud ka umbes. Tuletise ümmardama tähendus oli algselt 'ootavalt või teenides ümber isanda käima'. Eesti keelest on laenatud liivi immõrtõ 'ümmardada'. Vt ka üpris.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |