[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
○ lõunaeesti atma
● vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

erutama : erutada : erutan 'tunnetele, meeltele, kujutlustele tugevasti mõjuma, meeli üles kihutama, ärevaks, rahutuks tegema; virgutama, õhutama, ergutama, stimuleerima' erev

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
◊ hagijas
← alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
● vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

heiskama : heisata : heiskan 'üles tõmbama (lippu, purjesid)'
○ heissima
← saksa hissen, heißen 'heiskama, üles tõmbama'
-k- on eesti keeles astmevahelduslike sõnade analoogial tekkinud lisahäälik.

hiivama : hiivata : hiivan 'vinnama; üles v välja tõmbama'; kõnek 'näppama'
← rootsi hiva 'hiivama, üles vinnama'
← saksa hieven 'hiivama, üles vinnama'
Meremeeste keelest pärit sõna algallikas on inglise heave 'tõstma, hiivama'. Hiljem on sõna levinud üldkeelde koos tähenduse laienemisega. Eesti keelest võib olla laenatud vadja hiivata 'hiivata'.

hudi : hudja : hutja 'ritv, latt; vits, vemmal'
◊ hutjama, udi, utjama
● liivi uḑā 'teivas paadi lükkamiseks'
soome van hutja 'loomade ajamiseks kasutatav vemmal; puuokstest tehtud luud'
isuri hudja 'paari meetri pikkune kaseritv'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ubima. Eesti keelest on laenatud läti mrd uds 'pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse'.

hüppama : hüpata : hüppan 'tugipunktist lahtirebimise järel õhulennuga ümber paigutuma'
● vadja üpätä 'hüpata', üppiä 'hüpata, hüpelda'
soome hypätä 'hüpata, karata; üles hüpata; alla hüpata; ringi joosta', hyppiä 'hüpelda, karelda; hüpata, karata'
isuri hüppiä 'hüpata, hüpelda'
Aunuse karjala hüppie 'hüpelda, karelda; ringi joosta', hüpätä 'hüpata, karata'
lüüdi hüppidä, hüpäitä 'hüpata, karata, püsti karata'
vepsa hüppida, hüpti 'hüpata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mokša jupaďəms 'välgatama; vilksama; lipsama'. On ka oletatud, et germaani laen, ← *χuppō(ja)n-, mille vasted on saksa hüpfen 'hüppama', alamsaksa huppen 'hüppama'.

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
○ lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
◊ kaev
● liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi kō 'labidas; aer'.

kandma : kanda : kannan '(üles tõstetuna) edasi toimetama; millelegi altpoolt toeks olema; peal lasuvat raskust välja kannatama; taluma; rase v tiine olema; saaki andma, midagi kasvatama; seljas v jalas olema; omama, millegagi varustatud olema; mingis olukorras v millegi osaline olema; kuhugi märkima, peale tõmbama vms'; mrd 'veetihe olema; kanduma'
◊ kannatama
● liivi kandõ '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; muneda'
vadja kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; taluda; rase v tiine olla; poegida; seljas v jalas olla'
soome kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; rase v tiine olla; saaki anda; kanduda, ulatuda; sisse nõuda'
isuri kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; tiine olla; poegida; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala kandua '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; rase v tiine olla; poegida, sünnitada; taluda; kanduda, ulatuda'
lüüdi kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; poegida'
vepsa kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; poegida'
saami guoddit '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; kanduda, lasta kaugele (relvast); taluda; poegida, muneda'
ersa kandoms 'kandma, viima, tooma; sünnitama; pakkuma, lauale andma; vastutama; kahju tekitama'
mokša kandəms 'kandma, tooma, viima'
mari kondaš 'tooma; sõidutama; talutama; viima, kohale toimetama; hankima'
? handi χɔntəm- 'seljas kandma, selga võtma'
? mansi χūnt- 'kandma, selga võtma'
neenetsi χana- 'kandma, (ära) viima'
eenetsi kada- 'kandma, (ära) viima'
nganassaani kontu- 'kandma, (ära) viima'
sölkupi k͔uə̑ntǝ- 'kandma, (ära) viima'
kamassi kun-, kundo- 'kandma, (ära) viima'
matori kandǝ- 'kandma, (ära) viima'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ultši kanta- 'käega ulatuma', nanai kāntači- 'käega ulatuma', jukagiiri kande- 'viima, juhtima'.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kangas : kanga : kangast 'kangaspuudel v kudumismasinal laia lindina valmistatud pikk riidetükk; lõimelõngad käärimisel'
← alggermaani *ganǥa-z
taani gang '40 lõimelõnga'
keskülemsaksa ganc 'kindel lõngade arv lõimes'
alamsaksa gank 'kindlaks määratud, kindlast lõngade arvust koosnev lõime laius'
● liivi kāngaz 'kangas, riie'
vadja kangas 'linane kangas; riie, riidematerjal'
soome kangas 'kangas, riie'
isuri kangas 'valmis kodukootud või kootav linane kangas'
Aunuse karjala kangas 'kangas, riie; kangasteljed'
lüüdi kangaz '(kootav) kangas; kangasteljed'
vepsa kangaz 'valmis kodukootud või kootav kangas; (üles pandud) lõimed'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *kangura-, mille vasted on vanaislandi ko̜ngur liitsõnas ko̜ngur-váfa 'ämblik' ja saksa Kanker 'pikkjalg (teatud ämblik)', või alggermaani *χanǥa-z, *χanga-, mille vasted on keskülemsaksa hanc liitsõnas umbe-hanc 'keep; eesriie' ja gooti hāh liitsõnas faura-hāh 'eesriie'.

kehutama : kehutada : kehutan 'õhutama, ergutama, julgustama, üles kutsuma'
← soome kehottaa 'õhutada, ergutada, julgustada, üles kutsuda; keelitada; kutsuda, paluda; soovitada; nõu anda, manitseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõnas on sama tüvi mis sõnas kehklema.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

klanima : klanida : klanin 'nuruma, manguma; siluma; ilusaks tegema, üles lööma, mukkima'; mrd 'laimama, teotama; tühja juttu rääkima'
○ lanima, klaanima
← vene klánjat’sja 'kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama; alandlikult paluma, end alandama'; van 'meelehead viima v tooma'
Tähendused 'siluma' ja 'ilusaks tegema, üles lööma, mukkima' on tõenäoliselt tekkinud segunemisel laanima tüvega.

kohuma : kohuda : kohun 'tõusma, keedes v käärides kerkima'
◊ kohev
● vadja kohota 'tõusta, kerkida, tärgata; üles tõusta'
soome kohota 'tõusta', kerkida'; van 'kohuda, kobrutada'
isuri kohoda 'tõusta, kerkida'
Aunuse karjala kohota 'tõusta, kerkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi, mis sõnades kohama või kohkuma või kõhe.

korjama : korjata : korjan 'midagi ära v üles võtma; osakaupa koguma'
◊ koristama
● liivi kuoŗŗõ 'korjata'
vadja kõrjata 'peita, varjata; matta; korjata', korjata 'korjata; (kokku) osta; lauda katta'
soome korjata 'parandada; kokku korjata, koristada'
isuri korjada 'korjata'
Aunuse karjala korjata 'kokku koguda, kokku korjata'
vepsa koŕďata 'parandada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka korjus.

kostuma : kostuda : kostun mrd 'üles sulama, pehmenema; paistetama; kosuma'
● liivi kuostõ 'paraneda, kosuda'
soome kostua 'niiskuda; kasu saada'; kostea 'niiske, rõske'
Aunuse karjala kostuo 'niiskuda'
vepsa kostuda 'sulada'
On arvatud, et tuletis kostma tüvest.

kurisema : kuriseda : kurisen 'vee neeldumisest, pooltühjades torudes voolamisest vms tingitud häält tekitama; kudrutama, kugisema'
● vadja kurissaa 'kägistada'
soome kuristaa 'kägistada, lämmatada; kokku tõmmata; pitsitada'
isuri kuristaa 'üles puua'
lüüdi kurišta 'uriseda; põriseda; kudrutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lurisema, nurama, purisema, surisema ja vurama.

käärima1 : käärida : käärin 'lõnga lõimeks korraldama; üles v alla keerama'
◊ käär
● vadja tšääriä 'käärida, keerata kokku, mässida sisse; kerida; (last) mähkida; matta'
soome kääriä 'käärida; mähkida; sisse pakkida; lahti pakkida'
isuri kääriä 'käärida; mähkida; ümber kerida'
Aunuse karjala kiärie 'käärida; mähkida; kokku keerata'
lüüdi kiäŕidä 'käärida, mähkida'
vepsa kärdä 'käärida, mähkida'
turjasaami kī’rred 'kerida, sisse mässida'
Läänemeresoome-saami tüvi.

loetlema : loetleda : loetlen 'ükshaaval nimetades üles lugema'
← soome luetella 'loetleda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis lugema tüvest.

looma : luua : loon 'tekitama, tekkimise v olemasolu põhjuseks olema'
◊ lojus, loode, loodus, loom, loomus, loonus-, lõim
● liivi lūodõ 'ehitada; luua, midagi looma hakata'
vadja luvva 'luua, rajada; (kangast, sukka jne) luua, (kudumist) alustada; uudismaad teha; kuhja luua v teha; (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta; võrke v noota vette lasta; (praamiga, parvega jne) üle vedada'
soome luoda 'luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua'
isuri loovva 'visata, loopida; võrke vette lasta; (kangast) luua; enneaegselt poegida'
Aunuse karjala luvva 'heinakuhja teha; (kangast) luua; visata, loopida, heita'
lüüdi luoda '(kangast) luua; kuhja teha; (sõnnikut koormasse) tõsta'
vepsa loda '(kangast) luua; uudismaad teha; kuhja teha'
Lule saami låkŋōt, lågŋit 'tõsta', låkŋånit 'tõusta, õhku tõusta'
? ersa ľijems '(kangast) looma; (viisku) alustama'
? mokša ľijəms '(kangast) looma; (viisku) alustama'
mari loŋaš 'tuulama; (pead) raputama; kiikuma, õõtsuma; kiigutama, kõigutama, väristama'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus o › õ. Tuletis lojus on ilmselt moodustatud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome van srmt luodus 'loodud olend, koduloom'. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi van lojū 'mära'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōm 'noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord' (← loomus 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; kalasaak üldse') ning liivi või eesti keelest läti loms 'kalasaak', mrd luōma 'kalasaak; püügikoht; -kord'. Vt ka loe, loobuma, looja, loopima, loosklema, loovutama.

niduma : niduda : neon 'tihedalt (põimides) siduma, ühendama; punuma'
? ← indoeuroopa *ned-, *nedh-
vanaindia náhyati (oleviku ains 3P) 'seob'
● vadja nittoa 'tihedalt siduda v mässida'
soome nitoa 'köita (nt raamatut); kinnitada, kinni siduda, ühendada; punuda, põimida'
isuri nittooa 'tihedalt siduda'
Aunuse karjala niduo '(vikatile vart) kinnitada; tungida, trügida, tükkida'
lüüdi nidoda 'kinnitada, kinni siduda'
saami njađđit 'kinnitada, kinni siduda; kinni neetida; (külge) õmmelda; (külge) kududa; nööriga siduda'
ersa ńeďams 'lükkima; (üles) riputama; otsa panema'
mokša ńeďams 'lükkima'

osutama : osutada : osutan 'näitama, viitama; ilmutama, avaldama, üles v välja näitama'
← soome osoittaa 'näidata; määrata; tunnistada, välja v üles näidata, avaldada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud tüvest osa.

pahvima : pahvida : pahvin 'auru, suitsu hoogudena välja v üles paiskama; suitsetama; pahistades midagi tegema'
← saksa paffen '(piipu) popsutama; (suitsu) mahvima, pahvima'
Mõjutanud võib olla ka pahvama tüvi.

peru1 : peru : peru '(hobuste kohta:) (kohkumisest) äkitselt jooksma pistev v tagant üles lööv, kergesti lõhkuma hakkav' pära

petma : petta : petan 'kedagi hrl tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama; armastus- v abielusuhetes truudusetu olema, truudust murdma; kavalusega, mingi võttega meelitama, peibutama'
? ← balti *spend-
leedu spęsti (oleviku ains 3P spendžia) '(lõksu) üles seadma'
läti spiest 'suruma, pressima, (kinni) püüdma'
● liivi piettõ 'valetada, petta'
vadja pettää 'petta, ära osta, meelitada; valetada, luisata'
soome pettää 'petta, alt vedada; reeta; valetada'
isuri pettää 'petta'
Aunuse karjala petteä 'petta, valetada'
lüüdi petties, petteges 'kogemata'
vepsa pettas 'eksida'
Tuletis pettuma on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pettyä 'pettuda'.

piht2 : pihi : pihti 'ristiusu kirikus vaimulikule pattude ülestunnistamine ja kahetsemine; (üldisemalt:) millegi avameelne rääkimine v sunnitud ülestunnistamine'
← alamsaksa bicht(e) 'piht, pihtimine'
Samatüveline tegusõna pihtima on samuti laenatud, ← alamsaksa bichten 'pihtima, üles tunnistama; pedantselt üle kuulama'.

pikk : pika : pikka 'ruumiliselt suure ulatusega; ajaliselt kaua kestev v kestnud'
◊ pikker,pikne
● liivi pitkā 'pikk'
vadja pittšä 'pikk'
soome pitkä 'pikk'
isuri pitkä, pitki 'pikk'
Aunuse karjala pitkü 'pikk'
lüüdi piťk 'pikk'
vepsa piťk 'pikk'
handi pä̆l, păᴧ 'kõrge (puu)'
mansi palit 'pikkus; kaugus'
ungari fel, föl 'üles'
neenetsi ṕirća 'kõrge, pikk'
eenetsi pize, pizi 'kõrge'
sölkupi pirkə 'kõrge'
kamassi pшrže 'kõrge, pikk'
matori hirge 'kõrge'
Uurali tüvi. pikne tähendas esialgu hingede heidetud tulekeelt, teised rahvapärased nimetused tulenevad esivanemat tähistanud sõnadest, kõu, äike. pikker levis 19. sajandi lõpus kirjasõna kaudu ja on tekkinud tõenäoliselt trükiveast piksepalve tekstis (murdevariandi pikken asemel). Eesti keelest on laenatud eestirootsi pikko '(naljatlevalt) pikk inetu nina; kõhn siga pika kaela ja pika kärsaga'. Vt ka viker-1.

pulbitsema : pulbitseda : pulbitsen 'mullitades keema v üles purskuma; kobrutama, vahutama'
● vadja buľbuttaa 'vulksuda, mulksuda, sulpsuda'
soome pulputa 'mullitada; pulbitseda; soliseda'
Aunuse karjala buľbettua 'mulksuda, muliseda'
vepsa buľbotada 'vuliseda, soliseda; mullitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pula ja/või pull2.

rahn : rahnu : rahnu 'ebamäärase kujuga suur kivi- vm aine kamakas; suur puupakk'
? ← balti
leedu rąstas 'palk'
● liivi rō’n(õz) 'mahalangenud puutüvi; mahalangenud puu juurtega üles tõstetud mullapall'
soome rahna 'rull (põllutööriist)'; mrd 'lõmmust peergude kiskumiseks raiutud tükk, särme', mrd rahnu 'rull (põllutööriist)'

rakendama : rakendada : rakendan 'rakkesse panema; kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema; võrgulina seliste külge kinnitama; lõimelõngu kangaspuudele panema'
◊ rake
? ← alggermaani *rakjan-
gooti uf-rakjan 'püstitama'
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
● vadja rakõttaa 'hobust rakendada; riietada; (maja) katuse alla viia; (maja) vooderdada'
soome rakentaa 'ehitada; valmistada, kokku panna; luua, rajada, arendada'; mrd 'parandada, korrastada; põldu üles harida; võrku nööritada; heinu kuivatusredelile panna; hobust v põhjapõtra rakendada; nahka parkida; lõimelõngu kangaspuudele panna; surnut riietada'
isuri ragendaa 'maja sisustada, korrastada'
Aunuse karjala rakendua 'akna- või uksepiitasid paigaldada, ehituse sisetöid teha; kalavõrku püügikorda seada; külge õmmelda'
Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud raiuma. Teisalt on oletatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari rak 'panema, asetama; laadima, lastima; ehitama'.