[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
◊ eraldi, eri, ära2, -äranis
← algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
● liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak ← soome erakko 'eremiit, erak', eriline ← soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti ← soome erittäin 'eriti, väga', eristama ← soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

teine : teise : teist 'järgarv põhiarvust 2; keegi või miski, kes v mis ei ole sama kui teada olev v mainitu; keegi v miski varem mainitu; miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune; üks kahest; mõni' too

üks : ühe : üht ~ ühte 'põhiarv 1; keegi'
○ lõunaeesti üts
◊ üha
● liivi ikš, ükš 'üks'
vadja ühsi 'üks; ainult, vaid; sama'
soome yksi 'üks'
isuri üks 'üks; sama'
Aunuse karjala üksi 'üks; ühine; sama; keegi'
lüüdi ükš 'üks; mingi; sama'
vepsa ükś 'üks; sama'
saami okta 'üks; keegi'
ersa vejke 'üks; sama'
mokša f́ḱä 'üks'
mari ik 'üks; ühe-, sama-'; ikte 'üks; ainuke'
udmurdi odig 'üks'
komi e̮ti, e̮ťik 'üks'
handi ĭt, ĭ 'üks'
mansi akw, ak 'üks'
ungari egy 'üks; keegi, mingi (määramata artikkel)'
Soome-ugri tüvi. Vt ka üheksa ja üsna.