[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehe : eheda : ehedat 'keemiliselt puhas, ühest ainest koosnev; rikkumatu'
← soome eheä 'terve, ehe; ühtlane; täiuslik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

liik1 : liigi : liiki 'olulis(t)e tunnus(t)e poolest kokkukuuluv rühm'
← alamsaksa līk, like 'sama, sarnane, ühtlane, sirge; samasus, võrdsus'

traav : traavi : traavi 'looma (hrl hobuse) ühtlane kiire jooks, kus vaheldumisi puudutavad üheaegselt maad vastaspoolne esi- ja tagajalg; inimese kiire jooks või sörkimine'
○ raav, (t)rahv
← alamsaksa draf 'traav'
Samatüveline tegusõna traavima on samuti tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa draven 'traavima'. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, traavel.

tüüne : tüüne : tüünet 'vaikne, rahus olev, rahulik, tasane'
● vadja tüüni 'tüüne'
soome tyyni 'tüüne; varjuline, kaitstud; tasakaalukas, ühtlane, kindel', tyven 'tüüne; tuulevaikus'
isuri tüüni 'vaikne, tuuletu'
Aunuse karjala tüüni 'tüüne; tuulevaikus'
lüüdi ťüuń 'vaikne, tuuletu'
vepsa ťüń 'tüüne'
handi tewen 'tüüne'
mansi tawant 'tüüne'
Soome-ugri tüvi. Tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul, murretes on see tuntud vaid kirderannikumurretes ja saarte murdes. Vt ka süva.