[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rästas : rästa : rästast 'maas hüpates kulgev enamasti pruuni ja halli sulestiku ning pika sabaga lind (Turdus)'; kõnek 'kuldnokk'
← balti
leedu strazdas 'rästas'
läti strazds 'rästas'
preisi tresde 'rästas'
● liivi rastā liitsõnas liegā-rastā 'laulurästas; ööbik'
vadja räsäs, rasas 'rästas, kuldnokk jt rästalised'
soome rastas, mrd rästäs 'rästas'; mrd 'kuldnokk'
isuri rästähäin 'hallrästas; kuldnokk'
Aunuse karjala račoi 'rästas; pasknäär'
karjala rassas 'rästas'
lüüdi raťš́uoi, riäťš́öi 'rästas'

sisask : sisaski : sisaskit 'ööbik'
○ lõunaeesti tsisask
● vadja sisava, sizas, siso 'ööbik'
soome mrd sisava, sissava 'ööbik'
isuri sissaava 'ööbik [?]'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud, matkib ööbiku sihistamist, võib olla sama tüvi mis sõnas sisisema.

öö : öö : ööd 'õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast'
◊ õitsil
● liivi īe 'öö'
vadja öö 'öö'
soome yö 'öö'
isuri öö 'öö'
Aunuse karjala üö 'öö'
lüüdi üö 'öö'
vepsa ö 'öö'
saami idja 'öö'
ersa ve 'öö'
mokša ve 'öö'
udmurdi uj 'öö'
komi voj 'öö; põhi (ilmakaar)'
idahandi jǝj, ǝj 'öö'
mansi jī 'öö'
ungari éj 'öö'
Soome-ugri tüvi. õitsil on vana alalütleva vorm tuletisest öine, mille esisilbi vokaal on muutunud arvatavasti rahvaetümoloogilise seostamise tõttu tüvega õis. Vt ka ööbik, ööbima ja ööp.

ööbik : ööbiku : ööbikut 'väike värvuline (Luscinia)'
Tekkinud tüvede koondumisel linnu laulu matkivast sõnaühendist öö pikk, öö ja pikk. Sellele viitavad vanemad kirjalikud allikad, kus sõna esineb kujul öpitk.