[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

õhtu : õhtu : õhtut 'päeva lõpuosa'
○ kirderanniku ehtu, ohtu, lõunaeesti õdak, õtak
◊ õdang
● liivi ȭ’dõg 'õhtu'
vadja õhtago, õhtogo 'õhtu; pidu'
soome ehtoo 'õhtu'
Läänemeresoome tüvi. Lõunaeesti õdak, õtak on vana tuletis, mille täpsed vasted on vadja ja liivi sõnad. On ka oletatud, et uurali tüvi, mille vasted on saami ikte 'eile', mari jüt 'öö', mansi ēt 'õhtu, öö', handi jetn̥ 'õhtu'; sölkupi ǖtə 'õhtu', kamassi nшďi 'õhtu', matori ńüde 'õhtu', kuid see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka eha.

õitsil 'öösel karja hoidmas' öö

öö : öö : ööd 'õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast'
◊ õitsil
● liivi īe 'öö'
vadja öö 'öö'
soome yö 'öö'
isuri öö 'öö'
Aunuse karjala üö 'öö'
lüüdi üö 'öö'
vepsa ö 'öö'
saami idja 'öö'
ersa ve 'öö'
mokša ve 'öö'
udmurdi uj 'öö'
komi voj 'öö; põhi (ilmakaar)'
idahandi jǝj, ǝj 'öö'
mansi jī 'öö'
ungari éj 'öö'
Soome-ugri tüvi. õitsil on vana alalütleva vorm tuletisest öine, mille esisilbi vokaal on muutunud arvatavasti rahvaetümoloogilise seostamise tõttu tüvega õis. Vt ka ööbik, ööbima ja ööp.

ööbik : ööbiku : ööbikut 'väike värvuline (Luscinia)'
Tekkinud tüvede koondumisel linnu laulu matkivast sõnaühendist öö pikk, öö ja pikk. Sellele viitavad vanemad kirjalikud allikad, kus sõna esineb kujul öpitk.

ööbima : ööbida : ööbin 'ööd veetma, ööd olema'
← soome yöpyä 'ööbida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tüvest öö.

ööp : ööba : ööpa 'ööpäev'
1930. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud tüvede koondamisel liitsõnast ööpäev, öö ja päev.