[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

auk : augu : auku 'ava pinnast, esemest vm läbi; süvend; tühik, lünk'
● liivi ouk 'auk, süvend'
vadja aukko 'auk, avaus; õõs, süvend, lohk'
soome aukko 'auk; avaus; lünk, tühimik'
isuri aukku 'auk; avaus'
karjala aukko 'madal metsamaa; auk'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas avama.

koobas : koopa : koobast 'looduslik õõnsus maakoore pindmises osas; õõnsus, tühe'
● vadja kooppa '(kartuli)koobas; kelder'
soome kuoppa 'auk, süvend; õõs'
isuri kooppa 'auk; kartulikoobas'
Aunuse karjala kuoppu 'kartulikoobas; kelder'
lüüdi kuop 'kartulikoobas'
vepsa kop 'auk; kartulikoobas'
Läänemeresoome tüvi. Kaugematest sugulaskeeltest esitatud vasted mari kup 'soo', udmurdi gop 'auk, süvend, lohk, nõgu' ja komi ge̮p 'väike järv; süvend, lohk' on häälikuliselt kaheldavad. Murdeti esineb ka liiteta tüvi koop, kuup .

lõge : lõgeme : lõget 'pehme, luustumata koht imiku koljul'; mrd (hrl mitm) suu, lõuad'
○ kirderanniku legemed
● vadja lekama 'lõge, lõgemekoht; lahvandus, sula koht jääs', letšen 'lõge, lõgemekoht'
isuri lekkaama 'meelekoht, oim; lõge; sula koht kevadises jääs'
On arvatud, et sama tüvi mis lõvi1, kuid häälikuliselt on see kaheldav. Teise oletuse järgi võiks tüve vaste olla soome soome lokero 'lahter; sopp; õõs', mrd loko(nen) 'auk; õõs; õnar; koobas'.

pesa : pesa : pesa 'loomade valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v elutsevad; lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib; millegi lähestikku asetseva v omavahel kokkukuuluva kogum'
● liivi piezā 'pesa'
vadja pesä 'pesa, koobas, urg; lohk, süvend'
soome pesä 'pesa'
isuri pesä 'pesa'
Aunuse karjala pezä 'pesa; koobas; nõgu, õõs, väike lohk'
lüüdi pezä 'pesa'
vepsa peza 'pesa'
saami beassi 'pesa'
ersa pize 'pesa'
mokša piza 'pesa'
mari pə̑žaš 'pesa'
udmurdi puz 'muna; munand'
komi poz 'pesa'
idahandi pĕl 'pesa'
lõunahandi pit 'pesa'
mansi piťi 'pesa'
ungari fészek 'pesa'
neenetsi ṕiďa 'pesa'
eenetsi pizi 'pesa'
nganassaani χi̮ti̮ 'pesa'
sölkupi pitə 'pesa'
kamassi phidä 'pesa'
matori hide 'pesa'
Uurali tüvi.

urve : urbe : urvet 'väike õõs, auguke, poor'
◊ urbne
On arvatud, et tüve urg variant. urve on keeleuuenduse ajal loodud tagasituletis vanemast murdesõnast urveline. Vt ka orv.

õnn : õnne : õnne 'rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga'
● liivi vȯņ 'õnn'
vadja õnni 'õnn; saatus'
soome onni 'õnn; rõõm; vedamine'
Aunuse karjala onni 'õnn, vedamine'
vepsa onetoi 'õnnetu'
saami vuodna 'õnn, vedamine'
On arvatud, et tüve õõs tähenduslikult eristunud variant. Tähendusareng on olnud ’tühi koht’ › ’olukord’ › ’saatus, hea õnn’. On ka oletatud, et vana laen, ← eelgermaani *wn̥(H)-, mille vasted on nt vanaülemsaksa wunna, wunnia 'rõõm, nauding; õnn, õndsus' ja vanainglise wynn 'rõõm, nauding; õnn, õndsus'.

õnnal : õndla : õnnalt 'põlve- ja küünratagune õõnsus' õõs

õnnar : õndra : õnnart 'sabaluu, selgroo lõpposa, mis koosneb 3–5 liitunud sabalülist' õõs

õõs : õõne : õõnt 'tühemik'
◊ õnnal, õnnar
● vadja õõsi 'õõs; õõnes'
soome onsi, ontto 'õõnes, tühi; õõnestatud; kume, õõnes, kõlatu'
isuri ons 'õõnes, tühi'
Aunuse karjala onzi, ondo 'õõnes, tühi; õõnsus'
lüüdi ondž 'õõs, õõnsus'
vepsa onź, onduź 'õõs, õõnsus'
saami vuovda 'rinna- ja kõhuõõs'
? ersa undo 'õõs, õõnsus'
? mokša unda 'õõs, õõnsus'
? udmurdi udur 'mesilastaru lennuava'
? idahandi ont 'sisemus, kõhuõõs'
? mansi ōntər 'kõhuõõs; emakas'
? ungari odú 'õõs, õõnsus; koobas'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Esitatud vastete asemel võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla saami vuovda 'puuõõs' ja handi ǫŋǝt 'puuõõs'. Kaks erinevat soome-ugri tüve võivad läänemeresoome keeltes olla kokku sulanud. Eesti keelest on laenatud liivi ȭn 'õõnes'. õnnal ja õnnar on vanad tuletised, mille aluseks on algsem tüvekuju *onte- : *onδe-. Vt ka õnn.