[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kapp2 : kapi : kappi 'ustega mööbliese asjade hoidmiseks'; mrd 'ruum v katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist; panipaigana kasutatav kapitaoline kast; õõnsus, tühimik'
← alamsaksa schap 'kapp'

koobas : koopa : koobast 'looduslik õõnsus maakoore pindmises osas; õõnsus, tühe'
● vadja kooppa '(kartuli)koobas; kelder'
soome kuoppa 'auk, süvend; õõs'
isuri kooppa 'auk; kartulikoobas'
Aunuse karjala kuoppu 'kartulikoobas; kelder'
lüüdi kuop 'kartulikoobas'
vepsa kop 'auk; kartulikoobas'
Läänemeresoome tüvi. Kaugematest sugulaskeeltest esitatud vasted mari kup 'soo', udmurdi gop 'auk, süvend, lohk, nõgu' ja komi ge̮p 'väike järv; süvend, lohk' on häälikuliselt kaheldavad. Murdeti esineb ka liiteta tüvi koop, kuup .

korgas : korka : korgast mrd 'kaldaalune koobas; vilets hurtsik, urgas'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome mrd koro 'uure, õnar, õõnsus'.

lõugas : lõuka : lõugast 'koldeesine istemüür v -kivi; kolle, lee'; mrd 'väike laht, lahesopp, -käär'
● ? liivi lōkandõks 'jääauk'
soome loukko 'nurk, sopp; urgas; koobas'
Aunuse karjala loukko 'auk, ava; haav'
lüüdi louk 'auk; nurk, sopp'
Läänemeresoome tüvi. Sageli on arvatud, et tüve vasted on ka mari luk 'nurk, sopp, käänd' ja ungari lyuk 'auk, õõnsus, urg'.

putk : putke : putke 'torujas vars v õie osa; paljude sarikaliste sugukonna taimede rahvapärane nimetus; eseme torujas osa, toru'
○ lõunaeesti pütsk
● liivi putk 'vars', puţk(õz) 'lill'
vadja putkõ 'õõnsa varrega taim; taime õõnes vars; rauast toru tööriista osana'
soome putki 'toru; õõnsa varrega taim'
isuri putki 'õõnsa varrega taim; õõnes vars'
Aunuse karjala butki 'õõnsa varrega taim; vilespill'
lüüdi buťk(i) 'õõnsa varrega taim; oblikas'
vepsa puťk, buťk 'heinputk (Angelica); harakputk'
saami boska, boská 'kikkaputk'
ersa počko 'toru; õõnes vars; heinputk (Angelica)'
mokša počka 'putk, vars, kõrs; õõnsus, puu (õõnes) sisemus'
mari puč́ '(relva) toru; kõrs; pasun'
neenetsi pudᵊ 'peaehte (metall)toruke; puusäsi'
sölkupi pūčǝ 'sisemus; roog, putk', puča 'seedriseeme'
kamassi put, pшt 'sisemus, üdi'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi potk 'ava, kuhu vars, käepide pistetakse' ja võib-olla ka läti puķe 'lill'.

põu : põue : põue 'rind; rinna ja riietuseseme vahe; rinnatasku; sisemus'
● liivi pȯ’i 'rind, põu; noodapära'
vadja põvvi 'rind, põu'
soome povi 'rind, põu'
isuri povi 'rind, põu'
Aunuse karjala povi 'noodapära'
karjala povi 'noodapära; rind, põu'
lüüdi povi 'rind, põu'
vepsa povi 'rind, põu'
saami buokŋa '(linnu) pugu'
ersa poŋgo 'rind, põu'
mokša pov 'rind, põu'
mari pomə̑š 'rind, põu; õõnsus, süvend'
udmurdi pi 'rind, põu'
komi pi 'rind, põu'
handi pŏχəᴧ '(rõiva) põu'
mansi pūťi '(rõiva) põu'
Soome-ugri tüvi.

uks : ukse : ust 'hoone v ruumi sisse- ja väljapääsu sulgev tarind'
◊ uss-2
● liivi ukš 'uks'
vadja uhsi 'uks; jalgvärav; luuk'
soome mrd uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
Aunuse karjala uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
lüüdi ukš 'uks; jalgvärav; luuk'
vepsa ukś 'uks; jalgvärav; luuk'
saami uksa 'ukseava; uks; värav'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on leedu uoksas 'avaus, õõnsus'. uss-2 liitsõnas ussaed on tüve lõunaeestiline variant, milles on toimunud muutus *ks › ss.

ungas : unka : ungast 'kolmnurkne auk kelpkatuse otsas katuseharja all'
● soome onkalo 'õõnsus; koobas, urg'
Aunuse karjala ongurdua 'urgitseda, uuristada'
lüüdi ongurtta 'urgitseda, uuristada'
? saami van vuoggo 'õõnsus, koobas'
Inari saami oaggi 'kitsa suudmega väike laht'
handi uŋ, oŋ 'avaus; suue; koobas'
mansi wōŋχa 'auk maas, koobas'
neenetsi waŋkᵊ 'auk'
eenetsi bag 'urg; jäärak; auk'
nganassaani bǝŋkǝ 'muldonn'; bǝŋgüʔtüo 'koobas; urg'
? sölkupi k͔ok͔k͔a 'väike auk'
Uurali tüvi. Vt ka uuk.

uuk : uugi : uuki 'väike väljaehitis katusekorruse akna jaoks'; mrd 'ungas'
● ? soome mrd uukku 'õõnsus'
On arvatud, et võib olla tüve ungas variant. Murdesõna on kirjakeeles uues tähenduses terminina kasutusele võetud.

uure : uurde : uuret 'pikk ja kitsas süvend v õõnsus; anuma põhja ja külgede vaheline nurk' uurima

õnnal : õndla : õnnalt 'põlve- ja küünratagune õõnsus' õõs

õõs : õõne : õõnt 'tühemik'
◊ õnnal, õnnar
● vadja õõsi 'õõs; õõnes'
soome onsi, ontto 'õõnes, tühi; õõnestatud; kume, õõnes, kõlatu'
isuri ons 'õõnes, tühi'
Aunuse karjala onzi, ondo 'õõnes, tühi; õõnsus'
lüüdi ondž 'õõs, õõnsus'
vepsa onź, onduź 'õõs, õõnsus'
saami vuovda 'rinna- ja kõhuõõs'
? ersa undo 'õõs, õõnsus'
? mokša unda 'õõs, õõnsus'
? udmurdi udur 'mesilastaru lennuava'
? idahandi ont 'sisemus, kõhuõõs'
? mansi ōntər 'kõhuõõs; emakas'
? ungari odú 'õõs, õõnsus; koobas'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Esitatud vastete asemel võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla saami vuovda 'puuõõs' ja handi ǫŋǝt 'puuõõs'. Kaks erinevat soome-ugri tüve võivad läänemeresoome keeltes olla kokku sulanud. Eesti keelest on laenatud liivi ȭn 'õõnes'. õnnal ja õnnar on vanad tuletised, mille aluseks on algsem tüvekuju *onte- : *onδe-. Vt ka õnn.