[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lodja- liitsõnas lodjapuu 'tervete v hõlmiste lehtede ja sarikjate v pöörisõisikutega lehtpõõsas v madal lehtpuu (Viburnum)'
Vanem tüvevariant võib olla murdesõnas loidap(puu). Sel juhul on tüve vasted soome loistaa 'edu saavutada, kasvada, õitseda', karjala loistoa 'hästi minna, õnnestuda, edu saavutada' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *blōja-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise blōwan 'õitsema', saksa blühen 'õitsema'. lodjapuu tähendab sellisel juhul 'õispuu', Põhja-Eesti murretes ongi levinum nimetus (koer)õispuu. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas loitma.

lootma : loota : loodan 'midagi väga soovima; soovitu täideminekut uskuma'
● liivi lūotõ 'loota; usaldada'
soome luottaa 'usaldada, uskuda; loota'
isuri loottaa 'usaldada; uskuda'
karjala luottoa 'usaldada; uskuda; valitseda, määrata; edeneda, õnnestuda'
Tõenäoliselt tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami tüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōtos 'lootus' (← lootus).

suge : sugeme : suget 'alge, koostisosa' sugu1
● liivi su’ggõ 'tekkida, (kohale) ilmuda, juhtuda'
soome sukeutua 'kasvada; tekkida; saada; toimuda'
karjala sukeutuo 'areneda, kasvada; õnnestuda'

sujuma : sujuda : sujun 'takistusteta liuglema, libisema, kulgema; ladusalt toimuma, edenema, laabuma'
← soome sujua 'edeneda, laabuda; õnnestuda; mööduda, kuluda'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel.