[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

au : au : au 'eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna v sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta; hea nimi; arusaamine enda väärtusest; lugupidamine'
? ← alggermaani *auja-
vanaislandi ey 'õnn, jumalik abi [?]'
gooti awi- liitsõnas awiliuþ 'tänu'
● liivi o’v 'au, kuulsus; kuuldus; teade'
soome auvo 'õnn, õnnelikkus; rõõm'
karjala rhvl auvo 'hea, armas; lähedane, sõber'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas avama, kuid tähendusseosed on küsitavad. Kui tüvi on germaani laen, on varem laenatud selle indoiraani vaste, abi1.

osa : osa : osa 'tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav jagu; määr, hulk kellestki v millestki; roll'; mrd 'liha'
◊ oss
? ← algindoiraani *anśa-s
vanaindia áṃśa-ḥ 'osa, osalus'
avesta ąsa 'osalus'
● liivi vȯzā 'osa; liha'
vadja õsa 'osa; liha'
soome osa 'osa; saatus'; mrd '(liha)tükk'
isuri osa 'osa'
Aunuse karjala oza 'õnn, saatus'
lüüdi oza 'õnn, saatus; osa'
vepsa oza 'õnn, saatus; osa'
saami oažži '(elus) liha, lihased'
? mari užaš 'osa'
? ungari oszt 'jagama'
Tähendus on võinud areneda 'osa' > 'osa jahisaagiks saadud lihast' > 'liha'. Vt ka oskama, osutama.

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
◊ paraku, parandama, parata, parem, prõlla
← algindoiraani *bhadróm
● liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.

õnn : õnne : õnne 'rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga'
● liivi vȯņ 'õnn'
vadja õnni 'õnn; saatus'
soome onni 'õnn; rõõm; vedamine'
Aunuse karjala onni 'õnn, vedamine'
vepsa onetoi 'õnnetu'
saami vuodna 'õnn, vedamine'
On arvatud, et tüve õõs tähenduslikult eristunud variant. Tähendusareng on olnud ’tühi koht’ › ’olukord’ › ’saatus, hea õnn’. On ka oletatud, et vana laen, ← eelgermaani *wn̥(H)-, mille vasted on nt vanaülemsaksa wunna, wunnia 'rõõm, nauding; õnn, õndsus' ja vanainglise wynn 'rõõm, nauding; õnn, õndsus'.

õõs : õõne : õõnt 'tühemik'
◊ õnnal, õnnar
● vadja õõsi 'õõs; õõnes'
soome onsi, ontto 'õõnes, tühi; õõnestatud; kume, õõnes, kõlatu'
isuri ons 'õõnes, tühi'
Aunuse karjala onzi, ondo 'õõnes, tühi; õõnsus'
lüüdi ondž 'õõs, õõnsus'
vepsa onź, onduź 'õõs, õõnsus'
saami vuovda 'rinna- ja kõhuõõs'
? ersa undo 'õõs, õõnsus'
? mokša unda 'õõs, õõnsus'
? udmurdi udur 'mesilastaru lennuava'
? idahandi ont 'sisemus, kõhuõõs'
? mansi ōntər 'kõhuõõs; emakas'
? ungari odú 'õõs, õõnsus; koobas'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Esitatud vastete asemel võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla saami vuovda 'puuõõs' ja handi ǫŋǝt 'puuõõs'. Kaks erinevat soome-ugri tüve võivad läänemeresoome keeltes olla kokku sulanud. Eesti keelest on laenatud liivi ȭn 'õõnes'. õnnal ja õnnar on vanad tuletised, mille aluseks on algsem tüvekuju *onte- : *onδe-. Vt ka õnn.