[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

korgas : korka : korgast mrd 'kaldaalune koobas; vilets hurtsik, urgas'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome mrd koro 'uure, õnar, õõnsus'.

lõge : lõgeme : lõget 'pehme, luustumata koht imiku koljul'; mrd (hrl mitm) suu, lõuad'
○ kirderanniku legemed
● vadja lekama 'lõge, lõgemekoht; lahvandus, sula koht jääs', letšen 'lõge, lõgemekoht'
isuri lekkaama 'meelekoht, oim; lõge; sula koht kevadises jääs'
On arvatud, et sama tüvi mis lõvi1, kuid häälikuliselt on see kaheldav. Teise oletuse järgi võiks tüve vaste olla soome soome lokero 'lahter; sopp; õõs', mrd loko(nen) 'auk; õõs; õnar; koobas'.

nuut2 : nuudi : nuuti 'soon, õnar'
○ noot-
← saksa Nut, Nute 'soon, uure, õnar'

rihv2 : rihva : rihva 'renjas soon, vaoke, õnar'
○ rihu, rehv, rihm
← saksa Riefe 'rihv, väike renn, õnar, soon'

valts2 : valtsi : valtsi 'plekiservade liitekoht; õnar, soon'
← saksa Falz 'valts'

õnar : õnara : õnarat 'lohk, süvend; soon, sisselõige, uure'
○ kirderanniku onar
● soome mrd onale 'pihipuu paadilaudade kokkusurumiseks'
Aunuse karjala onal 'teatud kalavõrk; nooda lõpuosa'
Läänemeresoome tüvi.