[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

kahi1 : kahja : kahja 'jookohver; kellegi v millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin'; mrd 'rituaalne joomapidu'
kahima
● ? vadja kahja liitsõnas taitšinkahja 'leivaastja, -küna, mõhk'
soome mrd kahja sõnaühendis Kaisan kahjat 'Kaisa (= kadripäeva) pidu, joodud'; kahjassa 'purjus'
karjala kahja 'vilets viin'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *kāsija-z, mille vasted on rootsi mrd käs(e) 'laap, juustujuuretis' ja vanaülemsaksa kāsi 'juust'. Teisalt on oletatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema. Tähenduserinevuse tõttu on mõlemat oletust kaheldavaks peetud. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome van srmt kahi 'odrast või kaerast valmistatud jook'. Tuletis kahima on maleterminina kirjakeeles moodustatud 19. sajandi lõpus, lähtudes vanemast murdekeelest registreeritud tähendusest 'ohvrikoht'. Vt ka kahi2.

kali1 : kalja : kalja 'linnaste, jahu v leiva leotisest pärmi toimel kääritatud jook'
liivi kaļļõ (osastav) 'kali'
soome kalja 'kali; (lahja) õlu'
Aunuse karjala kalju, kaľďu 'õlu [?]'
karjala kalja 'lahja õlu'
On oletatud, et indoeuroopa (eelbaltislaavi) laen, ← indoeuroopa *h2al-ew-yo-, mille vaste on vene mrd oluj 'õlu'. Teisalt on arvatud, et (kaud)laen mõnest semi keelest, ← semi *ḥalíju 'magus', mille vaste on süüria ḥaljā 'uus vein, poolkäärinud vein'.

mõdu : mõdu : mõdu 'endisaegne kääritatud, alkoholisisaldusega meejook; tööstuslikult valmistatud alkoholita linnasejook'
?balti *medu-
leedu medus 'mesi'
läti medus 'mesi; mõdu'
preisi meddo 'mesi'
?alggermaani *među-z
vanaislandi mjǫðr 'mõdu'
vanarootsi miöþer, mioþer 'mõdu'
vanaülemsaksa metu 'mõdu'
vadja mõtu 'mõdu; õlu'
soome mrd metu 'nektar, mesi, mahl'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mädo, mödo, mäto 'mõdu'.

puskar : puskari : puskarit 'pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva vedeliku esmasel destilleerimisel saadav alkohoolne jook'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis soome mrd pusku, van srmt puska 'tainajuuretis; õlle kääritamisaine; kääriv koduõlu, esimene, kange õlu'. Soome sõnad on laenatud rootsi keelest, ← rootsi buska 'kääriv õlu'. Ei ole selge, kas eesti keelde on võidud laenata otse rootsi keelest või soome keele kaudu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi poskar 'puskar' ja baltisaksa Puskar 'puskar'.

taar : taari : taari 'jahust v leivast valmistatud hapendatud jook; kali'
liivi tōŗ(iņ) 'taar, kali; taari-, kaljanõu'
vadja taari 'taar, kali'
soome taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
isuri taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
karjala rhvl toari 'õlu'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi tár 'pisar', vanarootsi tār 'pisar; tilk, piisk', rootsi tår 'pisar; tilk, piisk', kuid seda ei peeta usutavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi toar 'kali'.

virre : virde : virret 'käärimata v käärima hakkav õlu'
alggermaani *wertes-
vanaislandi virtr 'virre'
rootsi vört 'virre'
saksa Würze 'virre'
liivi vīrdig 'virre'
vadja virre 'virre'
soome vierre 'virre'
isuri veerre 'virre'

õlu : õlle : õlut '(linnastest) kääritades saadud alkohoolne jook'
lõunaeesti olu, kirderanniku olut
?alggermaani *aluþ-
norra øl 'õlu'
rootsi öl 'õlu'
vanainglise alu, ealu (omastav aloþ) 'õlu'
islandi öl 'õlu'
liivi l 'õlu'
vadja õlud 'õlu'
soome olut 'õlu'
isuri olud 'õlu'
Aunuse karjala olut 'õlu'
vepsa olud 'õlu'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Teisalt on peetud balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on läti alus 'õlu', leedu alus 'õlu' ja preisi alu 'õlu'. Balti vasteid on peetud ka germaani päritolu laenudeks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur