[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heie : heide : heiet 'koonlast ketramiseks tõmmatud kiud'
● soome heisi 'paeluss; paelataoline taim v taimeosa'
Aunuse karjala höi 'solge'
lüüdi heiž- liitsõnas heižmado 'paeluss'
vepsa hii̯že͔ 'nugiuss'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest õis1. Veel on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *saiða-.

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
◊ kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
◊ teras
● liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

õile : õilme : õilet van 'õis' õis

õilis : õilsa : õilsat 'üllas' õis

õis1 : õie : õit 'katteseemnetaime erksavärviline sugulise paljunemise organ'
◊ õile, õilis, õitsema
← balti
leedu žiedas 'õis'; žiedėti 'õitsema; hallitama'
läti zieds 'õis'; ziedēt 'õitsema; hallitama'
● liivi ēdrikšõ 'õitseda'; ēdrõm 'õis'
vadja eďďittsää 'õitseda (peamiselt rukki kohta)'; eďďõlmo 'õietolm'
soome van heitiä 'õitseda (teravilja kohta)'; hedelmä 'vili; puuvili'
vepsa heiditä 'õitseda (lina ja teravilja kohta)'
õitsema on tuletis, < *heiδ-itse- ja samuti õile, tõenäoliselt ‹ *heiδ-elmä. õilis (tuletis sõnast õile) võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele uues tähenduses, sest selle vastena oli eesti rahvalaulu saksakeelses tõlkes ekslikult kasutatud sõna edel 'üllas, õilis'. Vt ka heie, äitse ja äiakas.

õis-2 liitsõnas õisvesi 'haava- v villieritis'
? ← balti
leedu žaizda 'haav'

õitsema : õitseda : õitsen 'avanenud õitega olema' õis

äiakas : äiaka : äiakat 'võsu tipus asetsevate suurte punakate õitega umbrohutaim (Agrostemma)'
Võib olla variant tüvest õis ja/või äitse. Teisalt on peetud tuletiseks tüvest äi.

äitse : äitsme : äitset mrd 'õis'
◊ ätse
Lõunaeesti murretes levinud sõna, võib olla tüve õis1 variant. Vt ka äiakas.

öö : öö : ööd 'õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast'
◊ õitsil
● liivi īe 'öö'
vadja öö 'öö'
soome yö 'öö'
isuri öö 'öö'
Aunuse karjala üö 'öö'
lüüdi üö 'öö'
vepsa ö 'öö'
saami idja 'öö'
ersa ve 'öö'
mokša ve 'öö'
udmurdi uj 'öö'
komi voj 'öö; põhi (ilmakaar)'
idahandi jǝj, ǝj 'öö'
mansi jī 'öö'
ungari éj 'öö'
Soome-ugri tüvi. õitsil on vana alalütleva vorm tuletisest öine, mille esisilbi vokaal on muutunud arvatavasti rahvaetümoloogilise seostamise tõttu tüvega õis. Vt ka ööbik, ööbima ja ööp.