Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 7 artiklit
arst : arsti : arsti 'kõrgema meditsiinilise haridusega isik, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada'
← alamsaksa arste 'arst'
Samatüveline tegusõna arstima on samuti laenatud, ← alamsaksa arsten 'arstima'.
luba : loa : luba 'suuline v kirjalik nõusolek; õigus, voli'
← alggermaani *luƀa-
vanaislandi lof 'luba, kiitus'
vanarootsi lof, luf 'heakskiit, luba; lubadus'
● vadja lupa 'luba; lubadus, tõotus'
soome lupa 'luba, nõusolek'
isuri luba 'luba, nõusolek'
karjala lupa 'luba, nõusolek'
Eesti keelest on laenatud liivi lubā 'luba' (esineb piiblikeeles).
münt2 : mündi : münti 'seadusega määratud kaalu, koostise ja vormiga metallitükk maksevahendina, metallraha'
← alamsaksa munte, monte 'müntide vermimise õigus; rahapaja; münt, metallraha'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina moneta 'rahapaja; münt, raha(tükk)'.
vald : valla : valda 'maakonda kuuluv omavalitsuslik haldusüksus; tegevus- v käsitluspiirkond, ala'
◊ valitsema, valla, vallatu
← alggermaani *walđa
rootsi våld 'võim, vägi; vägivald'
taani vold 'vägivald'
● liivi vālda 'võim, voli'
vadja valta 'vald; valdus; võim, voli'
soome valta 'võim; ülemvõim; voli, volitus'
isuri valta 'vald; suur, rikkalik; võim'
Aunuse karjala valdu 'voli; õigus; võim'
lüüdi vald(e͔) 'voli, vabadus; luba; tahe'
vepsa vald 'voli, vabadus; luba, õigus; võim'
valitsema on nõrgaastmeline tuletis, milles l on reeglipäratult lühenenud. Murretes esineb ka reeglipärane variant vallitsema. Vt ka valdama ja vallutama.
voli : voli : voli 'õigus, võim, luba, meelevald, võimus'
○ vola, voola
← vene vólja 'tahe, võimus, meelevald, vabadus, voli'
võim : võimu : võimu 'õigus v võimalus valitseda v käsutada kedagi, otsustada millegi üle' võima
● vadja võima 'jõud, võim'
soome voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'
isuri voima 'jõud, vägi; võim'
Aunuse karjala voima
lüüdi voim 'jõud, vägi, võim'
vepsa voimoita 'haiglane olema'
üür : üüri : üüri 'teisele isikule antud õigus kasutada omaniku asja; sellise kasutamise eest saadav tasu'
← rootsi hyra 'üür, rent'
← alamsaksa hure 'üür, rent, rendiraha'
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |