[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eht (käändumatu omadussõna) 'võltsimata; siiras, loomulik; tõeline, õige; tüüpiline'
← alamsaksa echte 'seaduslikust abielust sündinud; abieluline; seaduspärane'
← saksa echt 'ehtne, puhas; õige; tüüpiline, tõeline'

hüva : hüva : hüva 'hea'
◊ hea, hästi, hää, hüüs
● liivi jõvā 'hea'
vadja üvä 'hea'
soome hyvä 'hea'
isuri hüvä 'hea'
Aunuse karjala hüvä 'hea'
lüüdi hüvä 'hea'
vepsa hüvä 'hea; hästi'
? saami savvot 'paraneda, armistuda (haava kohta)'
ersa čiv 'hea, korralik, auväärne'
mokša čiva 'hea, korralik, auväärne'
? mäemari šu 'tervis; terve'
? udmurdi šońer 'õige, täpne; õiglane'
? komi šań 'hea; viisakas'
? ungari ig- sõnas igen 'jah'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Mari ja teiste kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikuliselt ja tähendusliku erinevuse tõttu. Sõnades hää, hüüs on vokaalide vahelt v kadunud (< *hüvä, *hüvüs) ning täishäälikud koondunud pikaks vokaaliks, hea lähtub kirjakeeles erandlikult murdevariandist, kus ää > ea. Vt ka hüvitama.

kinni 'suletuks; suletuna; täis, umbe, kokku; täis, umbes, täidetuna; pealt kaetuks v kaetuna; sellisesse olukorda v sellises olukorras, et liikumine on takistatud v vabadus on piiratud; haarates külge, haardesse; haardes, küljes; õige lähedal; hõivatud' kindel

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

oma : oma : oma 'väga tuttav, millegi poolest lähedane; iseloomulik, kohane; isiklik, kellelegi kuuluv'
◊ omistama
● liivi u’m 'oma'
vadja õma 'oma'
soome oma 'oma'
isuri oma 'oma'
Aunuse karjala oma 'oma, isiklik; tuttav; sugulane'
lüüdi oma 'oma; sugulane'
vepsa omaluińe 'karjamaa'
saami oapmi 'oma; oma asi; (mitm) kari'
? udmurdi umoj 'hea, sobilik, õige; hästi, meeldivalt, parajalt'
? komi em 'on olemas'
Võib olla vana tuletis tüvest, mis on ka sõnas olema, -ma on vana käändsõnaliide. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ometi.

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
◊ paraku, parandama, parata, parem, prõlla
← algindoiraani *bhadróm
● liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.

puhas : puhta : puhast 'määrdumata, mustuseta; aus, siiras, õige; veatu, laitmatu; lisanditeta; täielik, ehtne'
◊ puha
← indoeuroopa *puHtos
vanaindia pūtáḥ 'puhas, puhastatud'
● liivi pū’dõz 'puhas, selge'
vadja puhas 'puhas; lage, tühi; ehtne'
soome puhdas 'puhas; laitmatu, veatu; ehtne; selge, pelk'
isuri puhas 'puhas'
Aunuse karjala puhtas 'puhas; ehtne; laitmatu'
lüüdi puhtaz 'puhas'
vepsa puhtaz 'puhas; lisanditeta; söödav, söögi-'
Sama indoeuroopa tüve vaste võib olla hiljem laenatud sõnas puhtima.

päris 'täiesti, lausa; õige, üsna, teataval määral; tõeline, tegelik, ehtne' pära

tark : targa : tarka 'selge, terava mõistusega, rohkete vaimuannetega, intelligentne; mõistlik, õige, otstarbekas; heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja'
● vadja tarkka 'terava mõistusega, intelligentne; osav; posija'
soome tarkka 'täpne, punktipealne; täpselt tabav v töötav; terane, tähelepanelik; range, nõudlik, põhjalik'; mrd 'hell (valu suhtes); kiire, väle; tähtis; raske, keeruline'
isuri tarkka 'täpselt tabav; erksa tähelepanuvõimega, tark, arukas; kokkuhoidlik'
Aunuse karjala tarku 'erk, terav (meelte kohta); kokkuhoidlik; hoolas, põhjalik, ettevaatlik; täpne, täpsust vajav; täpselt tabav'
lüüdi tark 'kitsi; kokkuhoidlik'
vepsa tark 'tark, nutikas, andekas; korralik'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste on ka ersa tarka 'koht, ase', kuid seda ei ole ei häälikulistel ega semantilistel põhjustel tõenäoliseks peetud. Vt ka targema.

tund : tunni : tundi '1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik, sellise kestusega ajavahemik; hrl 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina; (oma eripäraga) aeg, (õige, sobiv) hetk'
○ tunn
← alamsaksa stunde, stunt 'tund, (kindel) aeg; kord (korduvus)'
Eesti keelest on laenatud vadja tunni 'tund; kellaaeg' ja isuri tunni 'tund'.

tõsi : tõe : tõtt 'tegelikku olukorda kajastav, ses mõttes õige ütlus, jutt vms, see, mis on päriselt olemas'
○ kirderanniku tosi
◊ tõde
? ← balti *statija-
leedu stačias 'vertikaalne; püstine'
? ← alggermaani *stōđia- 'kindel, vankumatu, püsiv, tõsine, aus, õiglane'
● liivi tuo’ž 'tõsi, tõde'
vadja tõsi 'tõsi, tõde'
soome tosi 'tõsi, tõde; tõeline, õige, päris, ehtne; tegelikkus, tõelisus; (miski) tõsiselt võetav'
isuri tosi 'tõsi, tõde'
Aunuse karjala tozi 'tõsi, tõde; tõeline, õige'
lüüdi toži 'tõsi, tõde'
vepsa toźi 'tõsi, tõde'
saami duohta 'tõsi, tõde'
Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tõik.

täpne : täpse : täpset 'täiesti õige, tegelikkusele v millelegi etteantule vastav, vigadeta; põhjalik, üksikasjalik, konkreetne; üksühene, kõrvalekaldumatu, hoolikas, kõiki nõudeid arvestav; otse sihtmärki tabav' täpp

õevane : õevase : õevast 'oivaline'
● ? soome oiva 'oivaline, suurepärane'
? Aunuse karjala oivalleh 'korralikult, hästi'
? lüüdi oivaľľińe 'oivaline, võrratu, õige'
? saami oaivi 'pea'
? mokša mrd ujf́ťǝms 'algama, alustama'
? mari βuj 'pea; pealik, ülemus, juht'
? neenetsi ŋæwa 'pea'
? eenetsi eba 'pea'
? nganassaani ŋoibuo 'pea'
? matori ajbaj 'esimene'
Võib olla uurali tüvi. Uurali tüve esialgne tähendus on ilmselt olnud 'pea'. Vt ka oivaline ja oim.

õgev : õgeva ~ õgva : õgevat ~ õkva mrd 'sirge'
◊ õgu-, õgvendama, õkva
Arvatavasti tuletatud omadussõnaliitega -v (*-va) samast tüvest mis sõnas õige. õkva lähtub vanast sisseütleva vormist. Tüvevariandis õgu- on v muutunud vokaaliks.

õiendama : õiendada : õiendan 'sirgu ajama, sirutama; talitama, toimetama; sättima; näägutama, norima' õige

õige : õige : õiget 'tõele, tegelikkusele vastav, veatu; tõeline; aus; sirge'
◊ õiendama
● vadja õikõa 'sirge, otsene; õiglane; parempoolne'
soome oikea 'parempoolne; õige, mitte vale; korrektne, veatu; õiglane; tavaline; tõeline, päris'
isuri oikia 'sirge; parempoolne'
Aunuse karjala oigei 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
lüüdi oiged 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
vepsa oiged 'sirge; parempoolne; õiglane'
saami vuoigat 'õige, mitte vale; aus, siiras'
? ersa viďe 'sirge; õige, veatu; tõeline'
? mokša viďä 'parempoolne; õige, tõene; sirge; aus; samasugune; tasane'
? mari βijaš 'sirge; otsene'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-volga tüvi. Mordva ja mari vasted on esisilbi eesvokaalsuse tõttu küsitavad. Eesti keelest on laenatud liivi õigi 'õige'. Vt ka õgev.