[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 58 artiklit, väljastan 30.

ebe : ebeme : ebet 'kerge kübe, helves, ude'
?alggermaani *χeuja-, *χeiwa-
vanaislandi 'udusulestik; jume'
fääri hýgg 'õhuke hallituskiht'
norra hy 'udusulestik; hallitus, kirme'
soome hepene 'helves, ebe; õhuke siil v riidetükk, kaunistus, sats'
Sama germaani tüve teisest variandist on laenatud juus ja võib-olla ka ibe. On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

haljas : halja : haljast 'noore rohu värvi roheline; läikiv, hiilgav'
hale1
balti
leedu žalias 'roheline, haljas; toores'
läti zaļš 'roheline, haljas; toores'
preisi žaligan (sihitav) 'roheline'
liivi ōļaz 'roheline'
vadja aľľas 'toores, roheline; haljas, läikiv'
soome haljakka 'kahvatu, kahkjas, valkjas; pleekinud'
isuri haljas 'haljas'
Aunuse karjala haľľakko 'kalev'
lüüdi haľľak 'kalev; kalevist jakk'
Tuletis hale1 on kirjakeeles oskussõnana kasutusele võetud murdesõna algse tähendusega 'hallitus; kirme, õhuke kord; silmakae'. Samast balti tüvest on laenatud ka hala-.

helves : helbe : helvest 'väike, kerge ja õhuke osa millestki, kübe; (toidu)ainest pressitud õhuke libleke'
alggermaani *χelwō(n), *χelma-z
saksa mrd Helme, Helwe, Helbe 'sõklad, aganad'
rootsi mrd hjälm 'kaera sõkal'
soome helve 'sõkal, kesi; helves'
isuri helve 'kaera sõkal, lible; okas'
Aunuse karjala helveh 'helves; sõkal'
lüüdi helbe(h) 'kaera sõkal'
vepsa heľbe 'seemnekest, sõkal; (mitm) aganad'

hilp : hilbu : hilpu 'kulunud riietusese; naiste kergem riietusese; riideräbal'
hilpama
liivi ilp 'hilp, riidetükk; kalts'
soome mrd hilpa 'õhuke kasetohu kelme; kulunud riietusese; kalts, narts'
karjala hilve 'jääkirme'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hilpat 'lohakas, hooletu' ja hilp 'hilpama'.

hubane : hubase : hubast 'mugav, õdus'
liivi obāz, obbi 'hiline'
soome hupa 'kergesti kuluv; pillav, raiskav; lõbus, lustlik'; hupainen, hupaisa 'lõbus, lustlik'
isuri huba 'kehv, nõrk; kergesti kuluv'
Aunuse karjala huba 'väike; kitsas'
lüüdi huba 'väike'; hubeta 'väheneda, kahaneda'
vepsa huba 'halb, paha'; hubeta 'väheneda; kõhnuda; õheneda'
ersa čova 'õhuke; peen; peenike, sale'
mokša šuvańä 'õhuke; peen; peenike, sale'
ungari sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv'
Soome-ugri tüvi. Vt ka huvi ja oblikas.

hüübima : hüübida : hüübin 'tarduma, kalgenduma, hanguma'
hüüve
● ? liivi ǖlm 'lumelobjakas'
vadja üü 'jääkirme'
soome mrd hyy 'jääsulp, lumesoga, lumelobjakas', hyyde 'jääkirme; jääsulp, lumesoga'
isuri hüütüä, hüütöjä 'hüübida'; hüüe, hüüve 'jääkirme, õhuke rannajää'
Aunuse karjala hüüdüö 'hüübida; tarduda'
karjala hüüveh 'jääkirme'
lüüdi hüudunu 'hüübinud'
vepsa hüďädä 'hangumisi jäätada', hüde 'härmatis'
Läänemeresoome tüvi.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kakk2 : kaku : kakku '(ümmargune) leiva- v saiapätsike'; mrd 'pirukas'; lastek 'leib'
kirderanniku kakku
algskandinaavia *kakō
vanaislandi kǫku- liitsõnas kǫkukorn 'väike kook'
vanarootsi kaka 'kook'
rootsi kaka 'kook; küpsis; (ümmargune) leivapäts'
liivi kak 'kook'
vadja kakku, kakko 'pannkook; pätsike, karask, käkk'
soome kakku 'kook; leivapäts'; mrd 'võileib'
isuri kakku 'väike õhuke leib; ahjusuul rukkitainast küpsetatud tainatükk'
Aunuse karjala lastek kakku 'kartul; leib'
Laenuaega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla skandinaavia või noorem, vanarootsi või rootsi laen. Teiste läänemeresoome keelte vasted on sel juhul rööplaenud või osaliselt üksteistelt laenatud. Vt ka kakar, kakk1.

kali2 : kali : kali mrd 'kaigas, kepp, teivas; (puust) hoob, kang; veerispuu; heina- v viljakoorma aluspuu(d)'
soome kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
isuri kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
Aunuse karjala kaľikku, kaľikko 'kaigas, kepp, pulk'
vepsa kali̮ine 'kaigas, kepp, pulk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kalu. Teisalt võivad tüve läänemeresoome vasted olla liivi kaļ 'veerispuu', soome kalju 'veerispuu; kiilas, paljas; kiilasjää', karjala kaljama 'kiilasjää' ja vepsa kaľľak 'puujupp', nendega kokkukuulumist toetab murretest registreeritud omastavavorm kalju. Sel juhul võib olla germaani laen, ← alggermaani *χālija-z, mille vaste on vanaülemsaksa hāli 'sile, libe', või balti laen, ← balti *galja- 'libe', mille vaste on läti gāle 'õhuke jääkoorik, sulamata jääraas'. Vt ka kalev1.

karp1 : karba : karpa 'korp, kare koorik (puul, inimese nahal)'; mrd 'sügelised'
?alggermaani *skarpa-z
vanaislandi skarpr 'kokku kuivanud, kuiv, kõva; kõhn, lahja; viljatu; äge, tugev, vägivaldne'
rootsi skarp 'terav'; mrd 'kuiv, kõva'
saksa scharf 'terav'
liivi kārpa 'soolatüügas'
soome mrd karppa 'jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; soolakiht liha pinnal; tahm, nõgi'; karppi, karppu 'puukoor; kidura kasvuga puu; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; soolakiht liha pinnal; nõgi'
Liivi vastet on peetud ka hilisemaks laenuks läti keelest.

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
kirderanniku kauna
soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

kelme : kelme : kelmet 'õhuke ainekiht keha pinnal'; mrd 'kae, silmahaigus'
soome kelme 'kelme, kile; puukoore õhuke pindmine kiht'; mrd 'mähk; kae'
karjala kelmu 'kelme, kile'
? komi keń '(piima vms) nahk, koorik, kile, kelme, kirme'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka kile1.

kesi : kee : kett 'viljatera kest'; mrd 'õhuke nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk; ussi (mahajäetud) kest'
kesine, ketendama, kett2
soome ketto 'kelme, kile', mrd kesi 'õhuke nahk, kelme, kile'
isuri kettu 'kelme, õhuke kattekiht, kirme'
Aunuse karjala kettu '(piima)nahk; nahk; (kartuli vms) koor'
lüüdi kett(u) '(ussi) nahk'
vepsa keźi 'lambanahk; töödeldud loomanahk'
saami kat liitsõnas sarvváskat 'põdranahk'
ersa keď 'nahk; koor, kest'
mokša keď 'nahk; koor, kest'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kee2, kest, kesv ja kosu.

kiibakas : kiibaka : kiibakat 'kiitsakas, kõhn'; mrd 'õhuke leivaviil; vigane'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt kiips. Teisalt võib olla tuletis murdesõnast kiip 'õhuke leivakäär', mis on tõenäoliselt alamsaksa laen, ← alamsaksa schive 'ketas, ratas; lauaplaat, laud', sellisel juhul on tähendus 'kiitsakas, kõhn' kujunenud tähendusest 'õhuke (leiva)viil'.

kiistal : kiistla : kiistalt 'õhuke lõik'
On arvatud, et sõnas võib olla kiskuma tüve reeglipäratu variant.

kile1 : kile : kilet '(lahutav v piirav) nahkjas moodustis, membraan; õhuke ainekiht, kelme; õhuke painduv lehtmaterjal'
?alamsaksa schille, schelle 'teokarp'
On ka arvatud, et sama tüve variant mis sõnas kelme.

kirme : kirme : kirmet 'õhuke kord, õhuke kiht'
balti
leedu grėjimas 'koor (piima rasvakiht)'
balti
läti krējums 'koor (piima rasvakiht)'
soome kerma 'koor (piima rasvakiht)'; mrd 'pindmine kiht'
On ka oletatud, et sõnas on sama soome-ugri tüvi, mis murdesõnas keri, kere 'pärnakoor' ning mille vasted on soome mrd keri 'koor, pinnakiht, lumekoorik, toht', isuri keri liitsõnas kerikenkä 'ühest nahatükist suvejalats', saami garra 'koor, kest', ersa keŕ 'puukoor', mokša ker, kär 'puukoor', mari kür 'niin; puukoor', udmurdi kur 'niin; puukoor', komi kor 'puukoor', ungari van kér liitsõnas agykér 'ajukelme', mansi kēr 'koor' ja handi kar 'puukoor; korp, koorik (haava peal)' (või handi ker 'lumekoorik').

kirs : kirre : kirt 'õhuke jääkord; kelts'; mrd 'kelme, kirme'
balti
leedu skirsti 'peituma, varjuma; parkuma'; apskirsti 'jäätuma'
liivi kirt, kirk 'väga õhuke jää'
vadja kirsi (omadussõna jää kohta)
soome kirsi 'kirs, kelts'
isuri kersi 'kirs, kelts'
Aunuse karjala kirzi 'kirs, kelts; paks pori'
lüüdi kirž, kirz(i) 'kirs, kelts'
On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on idahandi kärtǝγ 'jääkoorik hangel', see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka kelts.

klapp : klapi : klappi 'mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks; seadis masinas v torustikus auru, vedeliku v gaasi läbipääsu reguleerimiseks; pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil; vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes; (kokku)sobimine, kooskõlas olemine'
lapp
saksa Klappe 'klapp, sulgur; ventiil; (südame)klapp; õhuaken; ahjuklapp, siiber'
Samatüveline tegusõna klappima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa klappen 'tõstma, pöörama; klappima, sobima; laabuma'.

kleenuke : kleenukese : kleenukest 'peene kondiga ja kõhn, nääpsuke'
leenuke
alamsaksa klenik, klenlik 'peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline', klēn(e), klein(e) 'õhuke; peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline; väike, vähene, tähtsusetu'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi klen 'nõrk, jõuetu, kidur, põdur, kehv; nigel, napp'. Sel juhul on laentüvele lisatud liited -u-ke.

kõld : kõlla : kõlda 'õhuke nahk, kile'
● ? soome mrd kelsi 'pealmine kiht, koor'
Tüve vaste võib olla ka soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk', ühtlasi võib olla tüve kild2 variant.

laast : laastu : laastu 'hööveldamisel, voolimisel, treimisel jm tekkiv v teatud otstarbeks lõigatav õhuke riba'
liivi lāskõz 'laast'
vadja lassu 'laast'
soome lastu 'laast'
isuri lastu 'laast'
Aunuse karjala lastu 'laast'
lüüdi last 'laast'
Inari saami luás'tu 'tohust torbik'
Võib olla murdesõna last variant, lasn.

lein : leina : leina 'lähedase inimese surmast tingitud hingevalu, kaotusvalu'
?balti
leedu klienas, kleins 'õhuke, kõhn'
läti kliens 'kõhn, kidurakasvuline, kuivetunud'
vadja leinä 'lein'
soome leina 'kehv vilja kasv; nõrk, vilets'
isuri leina 'kurbus, pahameel'
Aunuse karjala ľeinäine 'õnnetu, vilets, vaene'
Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud.

lest1 : lesta : lesta 'õhuke lai moodustis; lapiku kehaga kala (Platichthys flesus)'
balti
leedu lekštas 'lame; lauge, kallakas'
läti lesns, lēsns, lēss 'lame', leste 'kammeljas; lest'
liivi liestā 'lest(akala)'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

lible : lible : liblet 'õhuke leheke v helves'
vadja libla, liblõ 'lible, ebe; kõõm', libli 'lible, leheke', liblo '(kaera)lible (kaeratera kesta kattev lible); (kase)tohulible'
soome mrd liula 'õhuke viil, helves, kübe'
isuri liblu, libla '(kaera)lible'
? saami van lable, lablok 'liblikas'
? Lule saami lablōtit 'suuri lumehelbeid sadada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi liblar (mitm) 'väljapekstud kaeralibled'. Vt ka liblikas.

liist : liistu : liistu 'kitsas piklik, hrl õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist vm materjalist kinnitus- v kaunistusriba; õhuke lõik'
alamsaksa liste 'liist, latt, ääris'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi līst '(kingsepa)liist'.

lint : lindi : linti 'suhteliselt kitsas ja õhuke ning pikk ribajas moodustis'
alamsaksa lint 'naiste lame pael'
vene van línta 'pael, lint, riba'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi lint 'lint, pael (kaunistuseks)' ja soome mrd lintti 'siidpael'.

lipp1 : lipi : lippi 'kitsas ja õhuke lauake, liist; väike lapp'
vadja lipittsa 'viskelabidas, hauskar'
soome lippi 'tohust kulp, kapp'
isuri lippoja 'süüa (lusikaga)'
Aunuse karjala lippi 'tohust kopsik; (madal) kauss, ööpott'
lüüdi lipitš 'tohust kopp'
vepsa lipitš 'tohust kopp'
Läänemeresoome tüvi.

liru : liru : liru 'õhuke, hõre, vähe vastupidav' lira

loor : loori : loori 'õhuke poolläbipaistev kate'
ploor, kloor
alamsaksa flōr 'gaas(riie), loor(riie)'
saksa Flor 'gaas(riie), loor(riie)'

mapp : mapi : mappi 'kõvemast materjalist (sisetaskutega) kaaned paberite vms hoidmiseks; hrl käepidemeta üsna õhuke portfellitaoline ese'
saksa Mappe 'mapp, portfell; kaaned'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur