[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hais : haisu : haisu 'ebameeldiv lõhn'
● Salatsi liivi aiš, aistl 'lõhnata; haiseda'
vadja aisu 'hais; lõhn; õhk'; aisaa, aisõa 'haiseda; lõhnata'
soome haista 'lõhnata; haiseda'
isuri haiso 'hais'; haissa 'lõhnata; haiseda'
Aunuse karjala haižu 'hais, lehk'; haižuo 'haiseda'
lüüdi haiž 'hais'; haižuda 'haiseda'
vepsa haiž 'hais'; haišta 'haiseda'
Läänemeresoome tüvi.

hing1 : hinge : hinge 'õhu kopsudesse tõmbamine ja sealt eemaldamine; kopsudest eemaldatav õhk; elu; eluvaim; elusolend, hrl inimene'
◊ hõng
● liivi jeng 'hing, vaim; hingamine, hingus'
vadja entši 'hingamine, hingus; hingeõhk; hing, (elu)vaim; hing (olend); (kuri v püha) vaim'
soome henki 'hingamine, hingus; hingeõhk; elu; vaim; inimene, hing'
isuri hengi 'hing; inimene, hing; süda'
Aunuse karjala hengi 'hingamine; hing, süda; elu; inimene, hing'
lüüdi heng(i) 'hing; süda'
vepsa heng 'hing, vaim; süda; hing (olend)'
? udmurdi ǯog 'kuumus; leil'
? handi šăŋk 'kuum; kuumus'
? mansi sāŋk 'leitsak, kuumus'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. hõng on lõunaeestipärane tüvevariant.

hägu : häo ~ hägu : hägu 'kerge, hõre udu, sumu; soga, sogane segu'
● vadja häkä 'udu(viirg), hägu; kaste'
soome häkä 'ving, karm; vingugaas'
isuri hägä 'aur'
? saami ciekke 'paks õhk'
? handi šĭw 'udu'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Vadja vaste võib olla soome laen. Eesti sõna on *oi-liiteline tuletis, murretes esineb ka selle liiteta häga 'ving, leitse'. Vt ka agar, agu.

ilm : ilma : ilma 'pidevalt muutuv atmosfääri olek; maailm'
◊ ilma, ilmuma
● liivi īlma 'maailm', ilm, īlma 'ilma'
vadja ilma 'ilm; õhk; maailm', ilmaa 'ilma; tasuta; ilmaaegu'
soome ilma 'õhk; ilm', ilman 'ilma'
isuri ilma 'ilm', ilman 'ilma'
Aunuse karjala ilmu 'õhk; ilm', ilmai 'tasuta'
lüüdi ilm 'ilm; maailm', ilmai 'ilma'
vepsa iľm 'õhk', ilma 'ilma'
saami albmi 'taevas; lumetuisk', almmá 'ilma'
udmurdi in 'taevas', inmar 'jumal'
komi jen 'jumal; ikoon'
handi iləm 'maailm; õhk; ilm'
mansi ēləm 'aeg; ilm; õhk'
Soome-ugri tüvi. Määrsõna v kaassõna ilma on viisiütleva või omastava käände vorm.

leitse : leitse : leitset 'umbne haudjas kuumus; lämbe õhk'
○ kirderanniku löütse
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

luhvt : luhvti : luhvti 'õhk; lõhn, hais'
○ luht, pluht
← saksa Luft 'õhk'

lõhn : lõhna : lõhna 'haistmisaistingut esile kutsuv gaasiliste ja lenduvate ainete omadus'
● vadja lõhna 'tuulepuhang, -õhk; pehme, soe, mahe (tuule kohta)'

pakane : pakase : pakast 'suurte miinuskraadidega õhutemperatuur, (kõva) külm'
● ? liivi pakānd 'kiiresti; varsti', pakāndi 'äkiline, äge, raevukas'
vadja pakkain, pakkan 'pakane; (kerge) külm, öökülm'
soome pakkanen 'pakane'
isuri pakkain 'pakane'
Aunuse karjala pakkaine 'pakane'
lüüdi pakaińe 'pakane'
vepsa pakaińe, pake͔ińe 'pakane'
? saami báhkas 'kuum õhk; kuumus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pakatama. Liivi ja saami vasteid peetakse ebakindlaks tähenduserinevuste tõttu.

piiritus : piirituse : piiritust 'etanool, etüülalkohol'
← saksa Spiritus 'piiritus'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina spiritus 'liikuv v voolav õhk; hingetõmme, hingamine; hing'.

sond : sonnu : sondu 'hämu, põuavine; udu'
On arvatud, et variant läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome mrd sunta 'sulailm; pehme, soe, leige (vesi, õhk); udu', Aunuse karjala sundo 'leige, pehme', lüüdi sundau 'leige (vesi); pehme, mahe (ilm)'.

toss2 : tossu : tossu '(paks) suits v aur; hais, lehk'; kõnek 'hing, elu'
● liivi tosā 'udupilv'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd tosa 'aur; läppunud õhk; lehk'.

õhetama : õhetada : õhetan 'hõõguma; punetama' õhk

õhin : õhina : õhinat 'innustunud ja elevil olek'
Tõenäoliselt tuletis tüvest õhk. Teisalt on arvatud, et sõna ahin variant.

õhk : õhu : õhku 'Maad ümbritsev gaaside segu; maapinna kohal olev ruum; atmosfäär'
◊ õhetama, õhkima
● soome hehkua 'hõõguda, õhetada, lõõmata, lõkendada'
isuri hehkua 'hõõguda, lõkendada'
karjala hehkuo 'hõõguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Algne tähendus oli ilmselt 'hingeõhk, välja hingatav õhk'. Võib olla osaliselt segunenud õhkama tüvega. Vt ka õhin.

õhkama : õhata : õhkan 'läbi suu sügavalt välja hingama; kurtma, kaeblema, ägama, ohkama'
● soome hohkua 'välja kiirata, õhata, õhkuda'

● karjala hohkoa 'õhata, ohata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ohkama ja hõõgama. Vt ka õhk.

õhkima : õhkida : õhin 'lõhkeaine abil õhku laskma' õhk