[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kant : kandi : kanti 'kahe nurgi asetseva pinna ühinemisserv, tahk, külg; (teisest materjalist) ääris; ümbruskond, piirkond'; mrd 'tükk, kamakas; kärjekann'
← alamsaksa kant(e) 'nurk, äär, serv'
Hiljem võib tähendust olla mõjutanud ka saksa Kante 'serv, äär; ääris, veeris; paikkond'.

liist : liistu : liistu 'kitsas piklik, hrl õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist vm materjalist kinnitus- v kaunistusriba; õhuke lõik'
← alamsaksa liste 'liist, latt, ääris'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi līst '(kingsepa)liist'.

palistama : palistada : palistan 'riide vms serva hrl kaks korda keerates (nii, et lõigatud äär paistma ei jääks) läbi õmblema; ääristama'
← alggermaani *falþa-, *falða-
vanaislandi faldr 'volt, korts, hõlm, alumine äär'
rootsi fåll 'palistus'
saksa Falte 'volt, kurd; korts'
● liivi paļštõ, paļţštõ 'palistada'
vadja palttaa 'kokku õmmelda'
soome palle 'palistus, ääris'

parras : parda : parrast 'äär, serv; (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v reisijateruum, laevalagi, tekk'; mrd 'veealune järsak, liivaseljandik'
← alggermaani *barđaz-
vanaislandi barð 'serv, äär; ääris'
islandi barð 'serv, äär; ääris'
norra bard 'äär, (paadi) parras'
● liivi pārdaz 'parras, reeling'
vadja parras 'äär, kallas; (laeva v paadi) parras, külg v ülemine äär'
soome parras 'äär, serv; parras'
isuri parras 'äär, serv'
Aunuse karjala parras 'äär, serv'
lüüdi pardaz 'äär, serv'
Hiljem on laenatud tüve saksa ja/või alamsaksa vasted, poort, porte.

poort : poordi : poorti 'nöör, lint v riba hrl rõivaste ääristamiseks, äärispael; veesõiduki külg'; kõnek 'autokasti külg v ots'
○ poord, port
← alamsaksa borde 'pael, äär, serv, ääris, kant', boord, bort 'külg'
← saksa Borte 'poort, ääris, pael', Bord '(laeva)parras'
Laenatud on ka tüve germaani vaste, parras. Esimesest saksa allikast on laenatud porte.

porte : porte : portet kõnek 'nöör, lint v riba hrl rõivaste ääristamiseks, äärispael; autokasti külg v ots'
← saksa Borte 'poort, ääris, pael'
Laenatud on ka tüve germaani vaste, parras. Sama saksa tüvi või tüve alamsaksa vaste on laenatud sõnas poort.

puhk2 : puhu : puhku 'karusnahast ääris'
○ puhka
← vene mrd opúha 'karusnahast ääris, kant'
Laenamisel on rõhutu esisilp ära jäetud.

raam : raami : raami 'ümbritsev liist, ääris; ristkülikukujuline alus; veoki, masina kere toes'
○ kraam
← alamsaksa rame, ramen 'raam, ääris, kangakuivatusraam'
On ka arvatud, et laenatud rootsi keelest, ← rootsi ram 'raam, ääris; kandesõrestik, karkass'. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja raami 'raam' ja isuri raami 'raam'.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

rant : randi : ranti 'serv, äär, ääris'
○ prant, krant
← alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris'
← saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi rant 'äär, serv; õmmeldud jalatsiäär'.

sari : sarja : sarja 'ühelaadsete, ka omavahel seotud esemete v nähtuste rida v rühm; suur hõre sõel vilja tuulamiseks'
◊ sarikas1
● vadja sarja '(muna)sari; munemisperiood; (hrl mitm) (mee)kärg; kobar'
soome sarja 'rida, rodu; raam; liist; ääris'
isuri sarja 'järjestikku munetud munade hulk'
Aunuse karjala sarju 'laastudest võrestik; munemine'
lüüdi sarď(e͔) 'ree varbpõhi; söekorv; (muna)sari'
vepsa sarďam '(muna)sari'
udmurdi śuri̮ 'ritv, latt, õrs'
komi śor 'ritv, latt, õrs'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka sarikas2.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
● liivi sie’bbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.