[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ai : aia : aia 'seeliku (v särgi) äärispael'
← alggermaani *aǥjā
vanaislandi egg 'tera, teravik'
vanarootsi æg 'tera, teravik; kaugeim äär, serv'
vanaülemsaksa ekka 'tipp, ots; mõõga tera'
● liivi aigā 'kallas; äär; paikkond; külg'
soome mrd aaja 'suur, lai; suur ala'
Aunuse karjala agju 'serv, ots, piir'
lüüdi agď '(nööri, küla, põllu vms) ots; lõpp'
vepsa aǵj 'ots; tükk; lõpp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ai, aina, nai 'seeliku allääres olev punutud pael, tikitud kant'.

kant : kandi : kanti 'kahe nurgi asetseva pinna ühinemisserv, tahk, külg; (teisest materjalist) ääris; ümbruskond, piirkond'; mrd 'tükk, kamakas; kärjekann'
← alamsaksa kant(e) 'nurk, äär, serv'
Hiljem võib tähendust olla mõjutanud ka saksa Kante 'serv, äär; ääris, veeris; paikkond'.

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
← alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
● liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

nõlv : nõlva : nõlva 'kõrguva pinnavormi kallak külg'; mrd '(nõu) äär, serv'
● ? soome mrd nolva, nolvi 'seinapalgi esileulatuv ots'

parras : parda : parrast 'äär, serv; (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v reisijateruum, laevalagi, tekk'; mrd 'veealune järsak, liivaseljandik'
← alggermaani *barđaz-
vanaislandi barð 'serv, äär; ääris'
islandi barð 'serv, äär; ääris'
norra bard 'äär, (paadi) parras'
● liivi pārdaz 'parras, reeling'
vadja parras 'äär, kallas; (laeva v paadi) parras, külg v ülemine äär'
soome parras 'äär, serv; parras'
isuri parras 'äär, serv'
Aunuse karjala parras 'äär, serv'
lüüdi pardaz 'äär, serv'
Hiljem on laenatud tüve saksa ja/või alamsaksa vasted, poort, porte.

pea1 : pea : pead 'keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine; miski kujult, asendilt v ülesandelt pead meenutav'
◊ peal, päis, -päits, päitsed, päädima
● liivi pǟ 'pea'
vadja pää 'pea'
soome pää 'pea'
isuri pää 'pea'
Aunuse karjala piä 'pea'
lüüdi piä 'pea'
vepsa pä 'pea'
? saami bákŋi 'põhjapõdra sarve kõige paksem ots'
ersa pe 'lõpp, ots'
mokša pe 'lõpp, ots'
udmurdi pum 'lõpp, ots; äär, serv'
komi pom '(esi)ots, tipp; lõpp'
mansi puŋk 'pea'
ungari fej, fő 'pea'
? neenetsi ṕa- 'alustama'
? eenetsi pεʔ 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
nganassaani χiai 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
Uurali tüvi. Tuletised päis, -päits, päitsed on moodustatud algsemast tüvevariandist pää. Kirjakeelne tüvevariant pea lähtub erandlikult neist murretest, kus ää > eä. -päits lähtub tuletise päine murdelisest omastavavormist päitse. päädima võib olla moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome päättyä 'lõppeda, lõpule jõuda'. Vt ka künnap, peats, pääsema.

perv : perve : perve 'kallas; mäe, künka vms kõrgema koha nõlv; äär, serv'
? ← vanavene brěgŭ 'kallas, rand'
vene bereg 'kallas, rand'
? ← alggermaani *fervōn
vanaislandi fjara 'mõõn, mõõna ajal kuivale jääv maa'
Tõenäolisemaks võiks pidada laenamist (vana)vene keelest, sest sõna on levinud lõunaeesti murretes, kuid see eeldab ebareeglipärast häälikumuutust. On ka arvatud, et (vana)vene laen võib olla segunenud tüvega serv.

poort : poordi : poorti 'nöör, lint v riba hrl rõivaste ääristamiseks, äärispael; veesõiduki külg'; kõnek 'autokasti külg v ots'
○ poord, port
← alamsaksa borde 'pael, äär, serv, ääris, kant', boord, bort 'külg'
← saksa Borte 'poort, ääris, pael', Bord '(laeva)parras'
Laenatud on ka tüve germaani vaste, parras. Esimesest saksa allikast on laenatud porte.

raja1 : raja : raja 'piir'
← vanavene kraj 'piir; kallas; maa, riik'
vene kraj 'äär, serv; maa, piirkond, maanurk, kant'
● vadja raja 'piir; piirjoon; ääremaa, ääreala'
soome raja 'piir'
isuri raja 'piir'
Aunuse karjala raja 'piir; äär, piirjoon'
lüüdi raja 'piir'
? vepsa rajagod 'pilvede vahekohad'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Vt ka raja2.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

rant : randi : ranti 'serv, äär, ääris'
○ prant, krant
← alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris'
← saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi rant 'äär, serv; õmmeldud jalatsiäär'.

rõõne : rõõne : rõõnet mrd 'vööt, jutt, viir'
On arvatud, et võib olla murdetüve rõun 'kink, põndak' variant. Viimati nimetatu on balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu briauna 'kant, rant, serv', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome reuna 'serv, äär, perv, veer', isuri reuna 'serv, äär, perv, veer', Aunuse karjala reunu 'serv, äär, perv, veer', lüüdi reun, ŕeun 'serv, äär, perv, veer' ja vepsa ŕüun 'serv, äär; silmapiir; kant, piirkond'.

serv : serva : serva 'äär, äärejoon v külgpind; mingi ala piirjoon, ääreala'
● vadja servä 'serv, äär; kallas; kant, maakoht'
soome mrd särvi 'serv, äär, külg'
isuri särvi 'äär, terav serv'
Aunuse karjala särvi 'serv, äär; külg'
lüüdi särvi 'serv, äär'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka perv.

süri : sürja : sürja mrd 'küngas'
? ← balti *sturja-
leedu stūrys 'nurk, kant; serv'
läti stūris 'nurk, kant; serv; paikkond'
● vadja sürjä 'nõmm', sürjü 'soosaar'
soome syrjä 'serv; külg'; mrd 'kõrgem koht maastikul, maakitsus; kangapoom'
isuri sürjä 'kangapoom; külg, serv', sürjü 'kõrgem koht madala maastiku keskel'
karjala sürjä 'kangapoom; külg, serv; kõrvaline koht'
lüüdi šurď, sürď(e͔) 'kangapoom'
vepsa sürj 'kangapoom'
Tüve vasted võivad olla ka ersa čiŕe 'kallas; äär, serv; piirkond', mokša šiŕä 'külg, äär, serv; kauge, kõrvaline', mari šör 'külg, pool, serv; piir, äär; piirkond'. Vt ka sürjutama.

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
◊ teras
● liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

turb1 : turva : turba 'väikesi kiirevoolulisi jõgesid eelistav mage- ja riimveekala (Leuciscus cephalus)'
● liivi dūrba 'abakala [?]'
vadja turpakka 'turb'
soome turpa 'turb'
isuri turpikka sõnaühendis säünään turpikkoi 'säina poegi'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et sama läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi, mille vasted on soome turpa 'koon', Aunuse karjala turbu 'koon; suu, nägu, lõuad', lüüdi turb(e͔) 'koon', vepsa turb 'koon', ersa turva 'huul', mokša tǝrva 'huul; äär, serv; rand', mari türβö 'huul', udmurdi mrd ti̮rpi̮ 'huul', komi mrd ti̮rp 'huul' ja handi tărǝp, tŏrǝp 'huul' (handi sõna võib olla komi keelest laenatud). Mitmes keeles on turva nimetus seotud suu või peaga. Sõnade erineva leviku tõttu on tüvede identsuses siiski kaheldud.

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
◊ varrukas, varsti, vart1
● liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.

veer1 : veere : veert 'serv, äär'
◊ veer2, veerema
● liivi vīerõ 'veeretada; poegida'
vadja veeri 'äär, serv, veer; külg, pool'; veerrä 'veereda, veerelda; loojuda'; veero 'ratas; äär, serv; nõlvak, voor'
soome vieri 'äär, serv'; vieressä 'kõrval; ääres'; vieriä, vierrä 'veereda; tuhmuda'; mrd vieru 'mäenõlv; kaldus'
isuri veeres 'ääres'; veerrä 'veereda; tuhmuda'; veeru 'nõlvak'
Aunuse karjala viertä 'pikali heita; veereda; närtsida; luituda'; vieruisa 'kaldus'; vieres 'ääres'
lüüdi vierdä 'pikali heita; veereda'; vieru 'rull'
vepsa -veŕ 'äär, serv' liitsõnades; verhe, veres 'äärde, ääres'; verda 'langeda, ümber kukkuda, pikali heita; tuhmuda, luituda'
saami fierrat 'veereda, keerelda; ümber minna'
Lule saami vierra 'küngas, mäeseljak'
ersa veŕ- 'üla-, üleval'
mokša väŕ- 'üla-, üleval'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka ersa viŕ 'mets'. Vt ka võõras.

äär : ääre : äärt 'piirjoon, serv, veer'
← balti *eǵe-ro 'järv'
leedu ežeras 'järv'
läti ezers 'järv'
preisi assaran 'järv'
● vadja ääri 'äär, serv'
soome ääri 'äär, serv; veer'
isuri ääri 'äär, serv'
Aunuse karjala iäreh 'ära'
lüüdi iärē(h) 'ära'
Laenuallikas on tuletis tüvest *ežiā 'piir' < indoeuroopa *eĝh-, mille vasted on läti eža 'põllupeenar; piir', leedu van ežė 'serv, äär, piir' ja preisi asy 'põlluraja, põllupeenar'. Tähenduse muutust saab seletada sellega, et järv oli sageli maaüksuse piiriks. Läänemeresoome algkeelde on laenatud *ro-liitega vorm, kuid tähendus on jäänud algseks. Vt ka jääras.