[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

just 'antud ajamomendil v sellest pisut varem; nüüdsama, äsja'
○ jüst
← alamsaksa just 'just'
← rootsi just 'just'
On ka arvatud, et saksa laen, ← saksa just 'just'. Mitmes keeles tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina iūstē 'õigesti, seaduslikult'. Eesti keelest on laenatud isuri just 'just'.

juur : juure : juurt 'taime maa-alune kinnitus- ja toiteelund; kinnitumisosa;  hapendatava toidu (hrl leiva) alustussegu'
● liivi jūŗ 'juur'
vadja juuri 'juur; juuretis'
soome juuri 'juur; jalam; just, äsja; täpselt; hädavaevu'
isuri juuri 'juur'
Aunuse karjala juuri 'juur; jalam; täitsa; just, täpselt'
lüüdi ďuuŕ 'juur'; ďuuri 'just, täpselt; täitsa'
vepsa juŕ 'juur'
ersa jur 'juur; põhi; kolle, lee'
mokša jur 'juur; taim'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Pakutud permi keelte vasted, udmurdi ji̮r 'pea' ja komi jur 'pea', on tähenduserinevuse tõttu kaheldavad.

nekrut : nekruti : nekrutit 'äsja väeteenistusse võetud isik'
○ nikrut, negrot, nekruut, neegrut
← vene mrd nékrut 'nekrut'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi näkrut, ni-krūt 'nekrut'.

noor : noore : noort 'suhteliselt alles lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud; alles lühikese eaga inimene'
● liivi nūoŗ 'noor; värske'
vadja noori 'noor; värske; noor inimene; (mitm) noorpaar'
soome nuori 'noor; noor inimene'
isuri noori 'noor; noor inimene'
Aunuse karjala nuori 'noor; noor inimene'
lüüdi nuoŕ(i) 'noor; noor inimene'
vepsa noŕ 'noor; (mitm) noorpaar'
saami nuorra 'noor'
? udmurdi nordi 'ädal'
? komi ner liitsõnas nerki̮ʒ́ 'noor kask'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nōrik, nōrek 'noor äsja abiellunud, veel lasteta naine' (← noorik). Vt ka noolutama ja noorsand.

pett : peti : petti 'või valmistamisel järelejääv rasvavaene piimjas vedelik'
● liivi pietk 'pett', pietkõm- liitsõnas pietkõm-sēmďa 'pett'
vadja pettü 'pett'
soome pettää 'kirnuda'
isuri pettää 'kirnuda'
karjala pettäjäine 'äsja kirnutud soolamata või; või tegemisel maitsta antav tükk võid'
ersa pivťems 'kirnuma'
mokša piχťǝms 'kirnuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve vasted võivad olla ka soome pyöhtää 'kirnuda; männaga võid teha', Aunuse karjala püöhtätä '(tuulega) lund hangedesse keerutada, tuisata', lüüdi püöhtädä 'pöörlema panna, keerutada', vepsa ṕehťi- liitsõnas ṕehťimaid 'pett'. Teisalt on oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *pek^u̯etɔ́m, mille vaste on nt vanaindia pacatá- 'keedetud toit'.

rõivas : rõiva : rõivast 'kehakate, riietusese'; mrd 'kangas, riie'
● vadja roivas '(lina-, õle)kubu'
soome roivas 'lina- v kanepikimp, -vihk, -kubu'
isuri roivas 'linakimp'
Aunuse karjala roivas '(äsja kitkutud) lina- v kanepikimp'
lüüdi roivaz 'linakimp'
vepsa roivaz 'lina- v kanepikimp'
Läänemeresoome tüvi.

ta : tema : teda 'tema; see (rõhutus asendis, osutades varem mainitule)'
Osaliselt sõna tema lühenenud kuju, osaliselt uurali tüvi, mille vasted on lõunaeestiline murdesõna taa: taa: taad 'see siin' ja liivi ta 'tema; see', vadja taanõõ 'äsja, hiljuti; mõne aja eest', soome mrd taa 'see, too', isuri taanoin 'äsja, enne, varem', Aunuse karjala tua, tai 'see, too', lüüdi tua, tuai 'too', vepsa tanoin 'hiljuti, äsja', ? saami dá 'siin; äsja', dát 'see (siin)', mari ta sõnas tač́e 'täna', ? komi to 'vaat!', idahandi tam(i̮) 'tema', tåγə 'sinna', tat 'seal', ? neenetsi təńa’ 'sinna', təńadᵊ 'sealt', ? nganassaani takaʔ 'see (lähem) seal', tania 'too, teatud', tandaŋ 'sinna', tanne 'seal', ? sölkupi tā 'teisel pool', tam 'see siin'. Saami sõnad võivad olla ka tema tüve vasted, samojeedi sõnad too tüve vasted. Vt ka taga.

uudis : uudise : uudist 'tähelepanuväärne teave äsja toimunu kohta' uus

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
◊ vastama, vastik, vastne, vastu
● liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

vihm : vihma : vihma 'veepiiskadena langevad sademed'
● liivi vī’m 'vihm'
vadja vihma 'vihm'
soome vihma 'uduvihm'
isuri vihma 'vihm'
Aunuse karjala vihmu 'vihm'
lüüdi vihm 'vihm'
vepsa vihm 'vihm'
Inari saami vasme 'äsja sadanud õhuke lumi'
Läänemeresoome-saami tüvi. On peetud ka tuletiseks vihisema tüvest. Eesti keelest on laenatud vene mrd vigma 'torm, rahutu järv'.

värske : värske : värsket 'hiljuti saadud või valmistatud; äsja ilmunud v tekkinud; reostamata, puhas; noor'
← alamsaksa versch 'värske'
Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant, priske. Eesti keelest võib olla laenatud vadja värski 'värske'.

äsja 'väga vähe aega tagasi, nüüdsama'
On arvatud, et tüve vaste on soome äsken 'äsja'. Toodud kirjakeelde lõunaeesti murretest, kus ääsä, äisä tähendab 'samal päeval varem'. Kirjakeelne tähendus on soome keelest laenatud.