[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
? ← alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
● liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

hülgama : hüljata : hülgan 'kedagi v midagi maha jätma v ära põlgama; loobuma, lahti ütlema'
← soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
● vadja hülgätä 'maha jätta, hüljata; järele jätta'
soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
isuri hülädä 'lõpetada, järele jätta; seljast v jalast võtta; hüljata'
Aunuse karjala hül’l’ätä 'hüljata; järele jätta'
lüüdi hülgäitä 'hüljata; järele jätta'
vepsa hül’gäita 'hüljata; järele jätta'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kirderannikumurretes esinev ülgama, ülgema 'hülgama' võib samuti olla soome laen. Vt ka hüljes.

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
○ lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
◊ kaev
● liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi kō 'labidas; aer'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

luna : luna : luna 'lahti- v vabaksostmisel makstav summa v esemed'
← alggermaani *luna-z, *luna-
gooti lun 'lunaraha'
● vadja lunassaa '(välja) lunastada, (välja, ära) osta; (välja v ära) päästa; võlgu võtta'
soome lunnas (hrl mitm lunnaat) 'lunaraha'
isuri lunada 'lunastada'
Aunuse karjala lunnastua 'välja osta v lunastada; (kulusid) tasa teha'
Tõenäoliselt on tegusõna laentüvest läänemeresoome keeltes tuletatud.

põruma : põruda : põrun 'rappuma, vappuma, värisema' porisema
● vadja porottaa 'valutada; paisata, põrutada; ära võtta (külma kohta), külmutada'
soome mrd porottaa 'lõhkuda, rikkuda; valutada'
isuri porottaa 'lüüa, taguda; valutada'
Aunuse karjala porottua 'välja tõmmata, välja tulla; lõigata'
lüüdi porottada 'lahti tulla; lahti teha, öelda'

rabama : rabada : raban 'hooga v järsku lööma, paiskama; järsku kahju tehes v hävitades tabama; haarama, kahmama; tööd rassima, rühmama; viljavihku vastu rabamispinki v seina lüües teri välja peksma'
◊ rabelema
● liivi ra’bbõ 'lüüa; raiuda; muutuda (mingisuguseks)'
vadja ravata 'lehvitada, viibata, käega rehmata; raputada; vilja rabada, linu ropsida; järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta)'
soome ravata 'lüüa; vilja rabada'
isuri ravada 'vilja rabada, linu ropsida; käega rehmata'
Aunuse karjala ravata 'järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta); haarata, kahmata'
lüüdi rabaita 'järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta); ära võtta (külma kohta)'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis sõnas rabisema. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *draƀan, mille vaste on gooti ga-draban 'raiuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rava '(viljavihke) rabama' ja võib-olla läti rabāt '(viljavihke) rabama'. Vt ka rabe2, rappima, rappuma, rübelema.

riisuma : riisuda : riisun 'rehaga mööda (maa)pinda tõmmates midagi kokku koguma v seda pinda korrastama; (riideid) ült, midagi millegi pealt maha võtma; kelleltki vastu selle tahtmist midagi ära võtma'
● liivi rīžõ 'koorida, pealt ära võtta'
vadja riisuussa 'lahti riietuda; jalgu lahti võtta'
soome riisua 'lahti riietuda; (rakmeid, relvi vms) ära võtta; vähendada, kärpida'; mrd '(raha, varandust) vägisi ära võtta'
isuri riisussa 'lahti riietuda'
Aunuse karjala riiččie 'koost lahti võtta, lammutada; üles v lahti harutada; tühistada, tagasi võtta (nt lubadust)'
lüüdi riiťťš́idä 'lahti v üles harutada, lahti päästa'
vepsa ŕii̯čta 'seljast, peast v jalast ära võtta; lahti siduda, lahti harutada'
Lule saami rihttjōt 'üle pingutada; kippuda, tikkuda'
? udmurdi ǯ́eźi̮ni̮ 'lahti v üles harutama; peksa andma'
? komi reźalni̮ 'lahti hargnema, lahti minema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi.

räästima : räästida : räästin 'katki kiskuma, rebima, kraapima'; mrd 'koorima'
● vepsa ŕästta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi rō’stõ 'puruks rebida, tükkideks kiskuda', soome raastaa 'puruks rebida; lahti rebida; riivida; lohistada, tirida', Aunuse karjala ruastua 'kiskuda, kraapida; röövida, ära võtta; ägedalt, hoogsalt, jultunult midagi teha', lüüdi ruastada, roastada, ruaštada '(puruks) rebida, kriimustada; vägisi ära võtta' ja vepsa rastta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'. Lähedane tüvi on ka nt sõnas raasima.

rüüstama : rüüstata : rüüstan 'hävitades, röövides laastama, tühjaks, paljaks riisuma; lõhkuma ja lagastama'
● ? liivi rīštõ, rǖštõ 'haarata, kahmata, midagi vägivaldselt teha; kühveldada'
vadja rööset 'röövida, riisuda; varastada'
soome ryöstää 'röövida, riisuda; ära v endale võtta; end lahti rebida, valla pääseda'
isuri rööstää 'röövida, riisuda; ära võtta'
Aunuse karjala rüöstiä 'röövida, riisuda; ära võtta; tormata, kihutada [?]'
lüüdi rüöstäüdüdä 'end lahti rebida'
vepsa röstta 'välja kiskuda, kitkuda, tõmmata'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud.

tabama : tabada : taban 'pihta minema; pihta saama; kinni püüdma, kätte saama, leidma; (ootamatult, kahjustavalt) osaks saama'
◊ taba
? ← alggermaani *daƀan-
gooti ga-daban 'juhtuma'
vanainglise ge-dafen 'sobiv, sobilik'
● liivi ta’bbõ 'ära mõistatada, lahendada, ära arvata'; tabā 'taba(lukk)'
vadja tavata 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda'
soome tavata 'kohata; kohtuda; peale sattuda, kätte saada; esineda, leiduda; pihta saada; pihta minna, puutuda; kobada, kombata'
isuri tavada 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda; püüda, katsuda, jõuda'
Aunuse karjala tavata 'eest leida; peale sattuda, kätte saada; (ootamatult) osaks saada; järele jõuda; kinni püüda; kätte võtta, haarata; ulatuda; puutuda, kinni jääda; kinnitada'
lüüdi tabata 'kätte saada, kinni püüda; eest leida'
vepsa tabata 'kätte saada, kinni püüda; kätte võtta, haarata; (ootamatult) osaks saada'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi tupani̮ 'kokku leppima; sobima; sarnanema; juhtuma, sattuma', komi tope̮dni̮ 'vastu suruma, tihedalt sulgema; kinni pigistama (millegi vahel), pitsitama; embama; tihendama, ühte liitma, kokku lööma; lõpetama, valmis tegema; (ootamatult) osaks saama (nt valu, haiguse kohta)' ja ungari tapad '(millegi külge) kinni jääma v kleepuma, (millessegi) takerduma', tapaszt 'suruma'. taba on tegusõnatüvest moodustatud nimisõna. Vt ka taotlema ja tava.

tundma : tunda : tunnen 'aistinguid vastu võtma, organismi seisundeid tajuma; (hingelist elamust) kogema, läbi elama; aduma, (ette) aimama; mingit valdkonda teadma, millegi kohta teadmisi omama; kedagi v midagi mingi omaduse vms järgi teadma; kellegagi varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema; teadma v aru saama, kellega on tegu; kellegi olemust teadma ja mõistma'
◊ tunnistama, tuttav
● liivi tundõ 'aistinguid vastu võtta; tuttav olla, ära tunda; (üles) tunnistada'
vadja tuntõa 'tuttav olla, ära tunda; teada; kogeda; osata'
soome tuntea 'aistinguid vastu võtta; kogeda, läbi elada; teada; ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista'
isuri tuntia 'ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; osata'
Aunuse karjala tundie, tuta 'tuttav olla, ära tunda; teada; (millestki) aru saada; osata'
lüüdi tutta, tuta 'tuttav olla, ära tunda'
vepsa tuntta 'teada; tuttav olla'
saami dovdat 'tunda; nõustuda, (üles) tunnistada'
udmurdi todi̮ni̮ '(ära) tundma; tajuma, kogema; teadma, oskama'
komi te̮dni̮ 'teadma; ära tundma; ära arvama, ära lahendama; ette nägema (üleloomuliku võimena)'
ungari tud 'teadma; oskama; suutma; saama, võima'
neenetsi tumtǝ- 'tuttav olema, ära tundma'
eenetsi tudu- 'teada saama, ära arvama, ära tundma'
nganassaani tumtǝ- 'ära arvama; meenutama'
kamassi tə̑mnə- 'teadma'
matori tumdǝ- 'ära tundma, märkama'
Uurali tüvi. tuttav on vana konsonanttüveline oleviku umbisikulise tegumoe kesksõna (< *tunt-ta-βa). Osa selle tüve tuletisi on keeleuuenduse ajal soome keelest kirjakeelde laenatud, nt tunnustama ← soome tunnustaa '(üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; (kõrgelt) hinnata; väljendada, avaldada'. Tuletise tunne kirjakeelset tähendust on mõjutanud soome tunne 'emotsioon, tundmus; taju(mine); (vaistlik) teadmine, aimdus'.

viima : viia : viin 'lähemalt kaugemale toimetama'
◊ viitma
← indoeuroopa *wegh-e, *wegh-o
sanskriti váhati 'vedama; juhtima; koju viima; naiseks võtma'
ladina vehere 'kandma, vedama'
● liivi vīdõ 'ära viia, kohale toimetada'
vadja viijjä 'viia, vedada'; veettää 'veeta; viita'
soome viedä 'viia'; viettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
isuri veejjä 'viia'; veettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
Aunuse karjala viijä 'viia; ära viia, ära võtta'; viettiä 'vedada, juhatada, viia; veeta'
lüüdi viedä 'viia'
vepsa veda 'viia'
koltasaami viikkâd 'viia'
ersa vijems 'viima'
mokša vims 'saatma'
udmurdi vaji̮ni̮ 'tooma'
komi vajni̮ 'tooma'
handi wŭ-, wu- 'võtma; ostma'
mansi wiγ- 'võtma; tooma; ostma'
ungari visz 'viima'; vesz 'võtma; ostma'
Vt ka veetlema, veetma ja veimed.