[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

ajama : ajada : ajan 'kuhugi liikuma sundima; midagi tegema sundima; tagant kihutama'
aelema, ajend
?indoeuroopa *aǵ-
vanaindia ájati 'ajama'
avesta azaiti 'ajama; ära viima'
ladina agere 'ajama'
liivi aijjõ 'jahtida, ajada; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla'
vadja ajaa 'ajada, minema sundida; püüda, otsida; eraldada; sõita'
soome ajaa 'ära ajada; viia, sundida; juhtida, sõita'
isuri ajjaa 'hobust sundida, hobusega sõita; ära ajada'
Aunuse karjala ajua 'sõita; ajada'
lüüdi ajada 'hobusega sõita; purjetada, sõuda; suusatada; taga ajada'
vepsa ajada 'sõita; (taga) ajada'
saami vuodjit 'sõita, reisida'
udmurdi uji̮ni̮ 'ajama, taga ajama'
komi vojni̮ 'põgenema; kiiresti ära viima'
idamansi wojt- 'taga ajama'
Indoeuroopa laen on kaheldav häälikulistel põhjustel. Vt ka ait, laajama.

kihk : kihu : kihku 'mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha; hoog, vahk'
kihu2, kihutama
vadja tšihkua 'sügelda, kihelda'
soome kiihko 'kirg, iha; ägedus; ind, agarus; ärritus, erutus', mrd kihko 'soov, himu, kirg'
isuri kiihoittaa, kiihuttaa 'ära ajada, minema kihutada'
karjala kiihku 'ind, iha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kahk. kihu2 on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

pillama : pillata : pillan 'kogemata v tahtlikult kukkuda laskma; heitma, viskama, paiskama, pilduma; raiskama, laristama, ülemäära kulutama'
alamsaksa spillen 'ära tarvitama, kulutama; raiskama; kukkuda laskma'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja pillata 'maha loksutada, maha ajada, maha pillata; (pange vms) ümber ajada'. Sama tüve variant on laenatud sõnas pilduma. Vt ka piller-.

ringutama : ringutada : ringutan 'rammestusest, väsimusest (käsi üles tõstes) end sirutama; käsi üles v välja sirutama'
rõngotama
saksa ringen '(käsi) ringutama; seljatama (maadluses); (käest) ära kiskuma; maadlema, võitlema'
Eesti keelest võivad olla laenatud liivi riņtlõ 'end välja sirutada, end venitada' ja vadja ringottaa 'ringutada; ringutama ajada'.

sobrama : sobrada : sobran 'sorima, tuhlama; sumama'
soome mrd soprata 'segi ajada; ära määrida; vusserdada'
Aunuse karjala čobrie 'käperdada, näppudega urgitseda; töötada'
lüüdi šobrotada 'vees õngeridvaga solistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
lõunaeesti tsolk
solge2,solgerdama,solgutama
liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
kirderanniku soitama
sõitlema
liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.

tungima : tungida : tungin 'vastupanu, takistust ületades kuhugi v millessegi minema v end pressima; pürgima, pressima; kuskile levima, kuskil võimust võtma; (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama; (asendi kohta:) ulatuma'
vadja tungõta '(vahele) tungida, tükkida; toppida'
soome tunkea 'toppida; (kõrvale) tõrjuda, eest ära lükata; tungida, tükkida'
isuri tunkissa 'tungida, tükkida'
Aunuse karjala tungie 'lükata, tõugata; (sisse) pista, torgata; täis toppida, täis ajada; trügida, tungelda'
lüüdi tungeda 'lükata, tõugata; toppida'
vepsa tunkta 'lükata, tõugata; toppida'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et häälikuliselt ajendatud. On ka oletatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on kas ersa toŋgoms 'pistma, (sisse) torkama, toppima; (jalatseid, sokke, sukki) jalga panema', mokša toŋgəms 'pistma, (sisse) torkama, toppima', ungari dug 'pistma, torkama, panema; peitma' või saami coggat 'panna, pista; täis toppida, tuupida; selga panna (riideid)'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tunga 'rüsi(jää)' (← tung). Vt ka tungraud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur