[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

katel : katla : katelt 'pliidi sisse müüritud ümmargune keedunõu; suur pada, üldse suurem seade millegi keetmiseks vm; aurugeneraator'
← alggermaani *katila-z
gooti katilē (mitm omastav) 'katel, pada'
vanaislandi ketill 'katel, pada'
vanarootsi kätil 'katel, pada'
● liivi kaţļā 'katel, pada'
vadja kattila 'katel, pada'
soome kattila 'katel, pada; pott, kastrul; aurukatel'
isuri kattila, kattala 'katel, keedunõu'
Aunuse karjala kattil 'katel, sangaga keedunõu, pada'
lüüdi kaťťil 'katel, sangaga pada'
vepsa kaťil 'katel, pada; ämber'

pang : pange : pange 'ämber'; van 'mahumõõt, umbes 12 liitrit'
● vadja panka 'sang', pankõ '(puu)pang, ämber'
soome panka 'käepide, sang, vars', panki 'ämber; puuanum; võitoos'
isuri panga 'anuma sang', pangi 'ämber'
Aunuse karjala pangu 'käepide, sang, kaareke; muu kaaretaoline ese v eseme osa'
lüüdi pang 'sang'
vepsa pang '(ukse) käepide; sang'
saami bággi 'käepide; (mitm) päitsed'
? ersa paŋgo 'mordva naise peakate'
? mokša paŋga 'mordva naise peakate'
? idamansi pōχ liitsõnas pōχ-kȫlǝj 'ratsmed, ohjad'
? läänemansi pōχ liitsõnas pōχ-k_oāliγ 'ratsmed, ohjad'
? neenetsi paŋkᵊ 'käepide, sang, vars'
eenetsi poggo 'käepide, sang, vars'
nganassaani χoŋkə 'käepide, sang, vars'
sölkupi paŋk͔ǝ 'vars, käepide'
kamassi paŋa, pǝ̑ŋa 'käepide, sang, vars'
Uurali tüvi. Vasted tähendusega 'ämber' on tuletatud 'käepidet, sanga, vart' tähistavatest sõnadest, nt eesti murretes pang: panga 'pand, sang'. Vt ka pand.

pitsu2 : pitsu : pitsut kõnek 'jalapink'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis pitsu1. Teisalt on arvatud, et laenatud võib olla hoopis teine tüvi mõnest germaani keelest, nt rootsi pyts '(väike) ämber, pang' ja tähendus on võinud olla algul 'ämbripink'.

plekk2 : pleki : plekki 'metallist v metallisulamist valtsimise teel valmistatud leht- v lintmaterjal'; kõnek 'ämber v mannerg; raha'
○ lekk
← alamsaksa bleck 'plekk, kard'

raand : raanda : raandat mrd '(puu)ämber'
← balti
leedu rakanda 'kööginõu, jahuanum', rakandas 'kööginõu'
● soome rainta 'lüpsik, kapp, kibu'
isuri raenda 'lüpsik'
Aunuse karjala rajendo, raindo 'pütt, kirn'
lüüdi ragend(o) 'puust sangata piimanõu, pütt, kirn; sangaga puuämber'
vepsa raǵend 'pütt, kirn'
Sõna on tuntud saarte- ja läänemurdes.

rakk3 : raku : rakku 'organismi põhiline ehitusosa; vesivill v selle arm'; mrd 'herilasepesa; põis, kala ujupõis'
● liivi rak 'ämber'; rakāndõ 'kala puhastada, sisikonda eemaldada'
vadja rakko 'põis, kala ujupõis; (loomapõiest) torupill; kubel, vill; mull'
soome rakko 'põis; (vesi)vill; mull'
isuri rakko '(looma) põis, kala ujupõis; (vesi)vill'
Aunuse karjala rakko '(vesi)vill'
lüüdi rakk '(vesi)vill'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'organismi põhiline ehitusosa' on sõnale antud kirjakeeles.

ämber : ämbri : ämbrit 'sangaga nõu vedelike kandmiseks'
○ ömber, õmber
← alamsaksa amber, ammer 'ämber'
Eesti keelde alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb kreeka keelest, ← vanakreeka amphoreús 'amfora, kahe sangaga kandeanum'.