[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaksama : kaksata : kaksan 'järsku, ühe korraga (katki, küljest, lahti) rebima, äkki tõmbama' katkema

koksima : koksida : koksin 'kergelt lööma, taguma, toksima'
◊ kõksima
● ? Aunuse karjala kokšata 'äkki lüüa; lohakalt, kolinal teha'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Aunuse karjala tüvi võib olla rööpselt kujunenud. Lähedane tüvi on nt sõnades poksama ja toksima.

krahmama : krahmata : krahman 'äkki, järsku haarama, kahmama' rahmama

lurts : lurtsu : lurtsu 'äkki väljapurskuva v sissetõmmatava vedeliku heli'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lorts, lärts, lörtsima, surtsuma, turtsuma, vurts, mürts.

plahvatama : plahvatada : plahvatan aine oleku ülikiire muutumise kohta, millega kaasneb suure energiahulga vabanemine, järsk temperatuuritõus ja lööklaine 'järsult esile purskuma, äkki tekkima' lahvama

puhkema : puhkeda : puhken 'avanema, õide v lehte minema; hoogsalt algama'
◊ puhki
● vadja puhgõta 'puhkeda'
soome puhjeta 'lõhkeda; ilmuda, nähtavale tulla, puhkeda; vallanduda, alata'
isuri puhkiissa 'puhkeda'
Aunuse karjala puhketa 'lõhkeda; puhkeda, avaneda, ilmuda; äkki teha'
lüüdi puhketa 'lõhkeda; puhkeda'
vepsa puhketa 'katki, lõhki minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades puhkama, puhkima, puhuma. Tüve vasted võivad olla ka udmurdi bi̮č́ki̮ni̮ 'pistma, torkama' ja komi bi̮čki̮ni̮ '(läbi) torkama, katki tegema', need võivad siiski olla rööpselt kujunenud.

purskama : pursata : purskan 'suure jõu ja hooga välja paiskama, endast eemale heitma; suure jõu ja hooga välja paiskuma, joana lendama; äkki midagi hooga tegema hakkama'
● vadja purzgata 'noriseda, norsata', purzgahtaa '(naerma) puhkeda'
soome purskahtaa 'purskuda, pursata'
karjala purskata 'pursata; sulpsatada'
vepsa purskta '(naerma) puhkeda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas purtsama. Vt ka pruuskama.

purtsama : purtsata : purtsan 'ägedalt, äkki purskama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas purskama.

ripsima : ripsida : ripsin 'piserdama, piisutama; (kergelt) rapsima'
● liivi ripsõ 'raputada; end liigutada; lüüa; silmi pilgutada'
vadja ripsiä '(silmis) virvendada'
soome ripsiä 'piserdada, pritsida, piisutada'; mrd 'puhastada tolmust luuaga, vihaga vms; heinakuhja vms siluda'; ripsaa 'krõbiseda, krabiseda, krõpsatada, praksatada'
isuri ripsuttaa 'piserdada, piisutada'
Aunuse karjala ripsata 'puistata, riputada, piserdada; kiiresti v äkki tegutseda'
lüüdi ripsuttada 'kõlgutada, vehkida'
vepsa ŕipsutada 'silmi pilgutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades riputama ja sipsima.

sähmama : sähmata : sähman 'äkki, järsku lööma v viskama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sähvama, sahmama, kähmima, lähmama.

turgatama : turgatada : turgatan 'äkki meenuma; millegi peale tulema, pähe tulema'
● ? soome turkata 'tõugata, lükata, torgata'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas turgutama. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome tyrkätä 'müksata, tõugata, lükata; pista, panna' ja karjala türkütteä 'noaga siluda; tuksuda, tuigata'. Teisalt võib olla torkama tüve reeglipäratu variant.

uid : uiu : uidu 'äkki pähe tulnud mõte'; mrd 'mõistus, aru' oid

äge : ägeda : ägedat 'äkilise, tormaka loomuga, keevaline; hoogne, kiire; kirglik'
● vadja ättšü 'äge, äkiline, keevaline'
soome äkeä 'tige, kuri, vihane, ärritunud'
isuri äkjä 'palav'; ägü 'kuumus; hõõg, lõõm'
karjala äkie 'kuumus, palavus; kuum'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka äkki.

äigama : äiata : äigan 'äkki tõmbama; virutama'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

äkki 'järsku, korraga, ootamatult'
● vadja ättši 'järsk'
soome äkkiä 'kiiresti; äkki'
isuri äkkiä, äkkii 'kiiresti; äkki'
karjala äkkiestäh 'äkki'
vepsa äkkid 'äkki'
On arvatud, et sama tüvi mis äge.